Rühmal Ühendkuningriigi teadlastel õnnestus luua sead, kes suudavad seakatku trotsida Loomade tervis jäi heaks ka siis, kui nad pidid sisse hingama tugevalt nakkavat viirust.
Klassikaline seapalavik ehk rahvakeeli seakatk on väga nakkav ja lõpeb loomade jaoks sageli surmaga. Näiteks Ühendkuningriigist juuriti tõbi küll 1966. aastal välja, kuid aeg-ajalt tõstab see taas pead ja kujutab kogu maailmas sigade tervisele suurt ohtu, vahendab The Guardian.
Nüüd lõi rühm Edinburghi Roslini instituudi teadlasi sead, kes suudavad haigusele vastu panna. ÜK looma- ja taimetervise agentuuri (APHA) imetajate viroloogia osakonna asejuht Helen Crooke loodab, et saavutus aitab muuta karjakasvatussektori katkukindlamaks.
Paari tähemärgi erinevus
Klassikaline seakatk tekitab sigadel palavikku, nahakahjustusi, krampe ja kõhulahtisust. Pahatihti lõpeb haiguse põdemine 15 päeva jooksul looma surmaga.
Näiteks Ühendkuningriigis on seakatkupuhangute tõttu alates 1960. aastatest hukatud umbes 75 000 siga. Hiinas, Venemaal ja Brasiilias levib haigus seevastu endeemiliselt ehk pidevalt. Seal püütakse haigust ohjata kallite ning töömahukate vaktsineerimisprogrammide ja impordipiirangutega.
Uus uuring on nüüd esimene, mille autoritel õnnestus muuta sead katkukindlaks geenide muutmise abil. Selleks võttis tööühm sihikule geeni, mis vastutab DNAJC14-nimelise valgu tootmise eest. Varasematest uuringutest on teada, et see valk aitab oluliselt kaasa pestiviiruste perekonna viiruste paljunemisele, kui need on juba kord peremeherakku on jõudnud. Pestiviiruste hulka kuulub ka klassikaline seakatk.
Varasemast on teada seegi, et kui sigade DNA koodis muuta vaid paar tähemärki ehk nukleotiidi tõkestab see viiruse paljunemist. Nüüd tegi Roslini instituudi teadlasrühm oma sigade DNA-s just sellised muudatused. Seejärel püüdsid nad APHA bioohutuse laboris viirusega nakatada nelja muudetud geenidega ja nelja tavalise DNA-ga siga.
Nädal peale viirusosakeste sissehingamist ilmnesid kontrollrühma loomadel seakatku sümptomid. Samuti leidus viirusvalke rohkelt nende veres. Seevastu muudetud geenidega sead olid täie tervise juures ega ilmutanud mingeid nakatumise märke. Töörühm jälgis mitme põlvkonna jagu muudetud geenidega sigade tervist ega täheldanud neil mingeid kahjulikke kõrvalmõjusid tervisele või viljakusele.
Uuringus sihikule võetud geen on oluline ka veiseid ja lambaid nakatavatele pestiviirustele. Töörühm uuribki nüüd järgmiseks, kas samade geenimuudatustega saaks muuta resistentseks ka need liigid.
Samal ajal lõdvendavad paljud riigid põllumajanduses geenide muutmisega seotud reegleid. Näiteks sillutab Ühendkuningriigi täppisaretuse akt teed geenmuundatud põllukultuuride kasvatamisele. USA-s, Jaapanis ja Brasiilias võib muudetud geenidega kariloomi aga juba praegu müüa.
Roslini teadlaste varasemate uuringutulemuste toel on ÜK ettevõttel Genus juba valminud teise haiguse suhtes resistentsed sead. Loomad on immuunsed sigade reproduktiiv-respiratoorsündroomi põhjustava viiruse suhtes. Seda tüüpi sigu võib müüa juba USA-s ja eeldatavasti jõuavad nad seal turule 2026. aastal.
Teadustöö ilmus ajakirjas Trends in Biotechnology.