Enne kui sellest teha järeldus, et piirkonnakooli ei vajata, tuleb küsida, miks laps läheb mujale kooli. Kas määrav on õppe kvaliteet või maine? Tugiteenuse kättesaadavus? Vanema töökoht Kuressaares, teise lapse kool, huviring või bussigraafik? Või see, et kodukooli tulevikust räägitakse aastaid kui millestki ajutisest?
Ebakindlus võib ise kooli tühjendada
Lapsevanem vajab lapsele stabiilsust. Kui kohalikust koolist antakse mitu aastat sõnum, et see võib kaduda või kooliastmeid vähendatakse, on ratsionaalne panna laps kohe kooli, mille püsimises ollakse kindlam. Järgmisel aastal on kodukoolis vähem lapsi ja seda kasutatakse järgmise kärpe põhjendusena.
Nii tekib ring: ebakindlus toodab õpirännet, õpiränne vähendab õpilaste arvu ning vähenenud õpilaste arvust saab sulgemise põhjendus. Ma ei väida, et keegi teeb seda teadlikult või pahatahtlikult. Väidan, et otsustaja peab selle mõjuga arvestama.
5. märtsil 2026 kogunes Saaremaa haridusvõrgu korrastamise juhtrühm esimest korda. Vallavalitsus teatas, et märtsist maini peetakse kolm kohtumist, koostatakse tegevuskava ning alles seejärel arutatakse seda kogukondade ja huvirühmadega. Lubati andmetel põhinevaid, tasakaalustatud, läbipaistvaid ja elluviidavaid lahendusi.
Juba 26. märtsil otsustas vallavolikogu liita Laimjala ja Pöide kooli Orissaare Gümnaasiumiga, Mustjala Kärla Põhikooliga ja Kihelkonna Lümanda Põhikooliga. Laimjala, Pöide, Kihelkonna ja Mustjala lakkavad eraldiseisvate õppeasutustena olemast. Cumulus Consultingu lõppdokument kannab aga juuni 2026 kuupäeva.
Jah, juhtrühm tugines ka 2021. aasta uuringule ja haridusvõrgu arutelu ei alanud nullist. Küsimus jääb siiski alles: miks loodi 2026. aastal uus juhtrühm edasise tegevuskava kujundamiseks, kui nii suured struktuursed otsused tehti enne selle töö lõppu?