Eesti pidi muutma hädaabiühenduse telefoninumbril 112 kõigile ligipääsetavaks juba eelmise aasta juuniks, kuid vajalikud lahendused ei saanud valmis, mistõttu lükati tähtaeg 2027. aastasse. Seni ei ole telefon 112 kõigile inimestele võrdsetel alustel kasutatav.
Praegu saab häirekeskusega ühendust võtta häälkõne või SMS-i kaudu. Alternatiivset suhtlusviisi näiteks videokõnet võivad vajada paljud: näiteks kurdid ja vaegkuuljad, kõnepuudega inimesed, insuldi läbi teinud inimesed ning need, kes ei saa ohtlikus olukorras rääkida.
Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse huvikaitse nõunik Mari Tuulik selgitas, miks sõnumi saatmine kõigi jaoks probleemi ei lahenda. Samuti võiks Tuuliku sõnul olla tulevikus häirekeskuses tööl erinevaid eksperte, kes oskaksid läbi uute suhtlusviiside ka inimestega hästi suhelda.
“Kui me räägime näiteks kõnekahjustusega inimestest, siis võib olla häirunud ka kirjutamise oskus või ka lugemise oskus saanud kannatada. Samamoodi puudutab see teema kurte inimesi, kes viiplevad eesti viipekeeles, aga kelle jaoks eesti keel on justkui võõrkeel, sellepärast et viipekeelel on oma iseseisev grammatika ja sõnavara ning ta on visuaal-motoorne keel,” rääkis Tuulik. “Kui me räägime ajakriitilisest olukorrast, siis kõige ligipääsetavam oleks kurtidele inimestele see, kui vähemalt keegi või osa häirekeskuse töötajatest oskaks eesti viipekeelt ka suhtlustasandil. See oleks kõige parem variant.”
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse nõuded hakkasid hädaabiühendusele kehtima 2025. aasta 28. juunil. Kuna teenus nõuetele ei vasta, soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutada Euroopa Liidu lubatud erandit ning määrata uueks tähtajaks 2027. aasta 28. juuni.
Ligipääsetavuse eksperdi Jakob Rosina hinnangul alustati vajalike lahendustega liiga hilja: “Ma tegelikult ei ole näinud häid põhjendusi, miks see asi nii kaua aega võtab. See, et selliseid arendusi oleks tarvis teha ja ligipääsetavust parandada, ei olnud ju Eesti riigile või riigiasutustele teada 2025. aastast. Meie riigis tegelikult see seadus, mis nüüd ligipääsetavuse muudatusi kohustab tegema, jõustus 2022. aastal. Siis oli veel vähemalt kolm aastat aega.”
Häirekeskus katsetab praegu uusi tehnilisi võimalusi. Üheks neist on reaalajas tekstiedastus. Erinevalt SMS-ist näeks päästekorraldaja inimese kirjutatavat teksti juba selle sisestamise ajal. Lõplikult pole veel otsustatud, kuidas lahendada aga videoühendus, sest telefonitootjate pakutavad võimalused ei vasta kõigile kasutajate soovidele. Häirekeskuse sotsiaalvaldkonna eksperdi Sirli Seegari sõnul on sihiks eri suhtlusviisid omavahel ühendada.
“Meie pikem eesmärk ongi pakkuda 112 kõnes tervikvestlust. See tähendab, et ühes kõnes saaks helistaja ja häirekeskuse töötaja samal ajal nii rääkida, reaalajas kirjutada ja videot näidata. Täna on aktiivses arenduses meil reaalaja tekstiedastuse võimekus, aga mis ei ole veel lõplikult otsustatud, ongi seesama videolahenduse teema,” rääkis Seegar.
Tema sõnul peaks reaalajas tekstiedastus valmima 2027. aasta juuniks ning selleks ajaks püütakse leida lahendus ka videokõnele. Seni jääb rääkida mitte saavate inimeste peamiseks võimaluseks SMS-i saatmine numbrile 112. Selle puhul võib tekkida aga lisaküsimuste vahetamisel häälkõnega võrreldes ajaline viivitus.