Valitsusandmete analüüsist ilmnesid lahknevused Kreeka statistikaameti ELSTAT teatatud kahaneva riikliku veisekarja ja põllumajandusministeeriumis registreeritud toetuste vahel.
Viimaste põllumajandusskandaalide tõttu on Kreeka valitsus lubanud viia läbi reforme ja tugevdada kontrolli põllumajandussektori üle.
“Kreeka loomakasvatus pöörab uue lehekülje,” ütles põllumajandusminister Margaritis Schinas juunis toimunud pressikonverentsil. “Sektor täidab oma kohustusi EL-i ees ja astub põllumajanduses uude ajastusse, mida juhivad reeglid, läbipaistvus ja usaldusväärsus.”
Andmete lahknevused viitavad aga sellele, et valitsusel on veel pikk tee minna, enne kui suudetakse koguda piisavalt teavet olukorra kontrolli alla saamiseks, märkis Politico.
2024. aastal maksid Kreeka ametiasutused EL-i toetusi ligikaudu 260 000 lüpsilehma eest.
Kuna lehm toob aastas ilmale üldjuhul ühe vasika, pidanuks 260 000 lehma andma karjale juurde ligikaudu sama palju vasikaid. Põllumajandusministeeriumi andmetest selgub, et 2024. aastal tapeti liha saamiseks umbes 70 000 veist, mille eest saab samuti toetust taotleda.
Kreeka ei avalda kõikehõlmavaid andmeid vanuse, langeva tootlikkuse või haiguste tõttu karjast praagitud veiste kohta. Kolm Kreeka veisekasvatajat ütlesid aga Politicole, et selline praakimine moodustab igal aastal ligikaudu 20 protsenti kogu karjast. Arvestades, et ELSTAT-i andmetel oli Kreekas 2024. aastal umbes 600 000 veist, tähendaks see ligi 120 000 looma vähenemist.
Nende andmete põhjal pidanuks Kreeka veisekari 2024. aastal suurenema ligikaudu 70 000 looma võrra.
Seevastu ELSTAT-i iga-aastastest uuringutest selgub, et kari on hoopis kahanenud. Juunis avaldatud uusimate andmete kohaselt langes veiste arv 2023. aasta ligikaudu 640 000-lt 2024. aastaks 600 000-le ja 2025. aastaks 520 000-le.
Vastuolu võib olla veelgi suurem, märkis Kavala loomakasvatajate ühistu esimees Nikos Dimopoulos. Näiteks võidi osa tapetud loomadest riiklikust karjast eemaldamise asemel hoopis importida. Enamikul aastatel on Kreeka elusveiste netoimportija ja ekspordib neid vaid vähesel määral.
“Järelevalve puudub ja meil ei saa olla täpset arvu, sest puuduvad täpsed andmed,” ütles Dimopoulos. Ametivõimud teevad vaid pistelisi kontrolle või algatavad uurimise kaebuse laekumisel.
Sarnased lahknevused ilmnevad ka Kreeka lammaste ja kitsede registrites. ELSTAT-i andmetel oli 2025. aastal riigis umbes 8,8 miljonit looma, samas kui valitsuse andmebaasis – integreeritud veterinaarinfosüsteemis – oli arvel ligikaudu 15,7 miljonit looma.
Kaks põllumajandusministeeriumi ametnikku ütlesid, et ministeerium ei vastuta loomakasvatusregistrite pidamise eest ja tugineb omavalitsuste esitatud andmetele. Ekspertide sõnul puudub riigis turvaline ja usaldusväärne register, millele loomakasvatustoetuste maksmisel tugineda.
“Kuni me ei tee üleriigilist loomade loendust, et näha tegelikku seisu, ei saa me selget pilti,” sõnas Dimopoulos.
Endise peaministri Alexis Tsiprase hiljuti loodud vasakpoolne partei Elas, kes viis läbi oma loomade arvu uuringu, esitas Euroopa Prokuratuurile (EPPO) kaebused toetuste ja riikliku veisekarja ametliku suuruse lahknevuste kohta.
“Euroopa Prokuratuurile on kaebused esitatud,” ütles partei põllumajanduspoliitikat juhtiv Thomas Moschos. Ta lisas, et väiketootjaid ühendav Kastoria põllumajandusühistu, mille president ta on, on koos teiste ühendustega ametiasutusele juba materjale edastanud.
EPPO, kes keeldus konkreetse uurimise alustamist kinnitamast, menetleb juba kümneid juhtumeid, mis puudutavad inimesi, kes said väidetavalt EL-i põllumajandustoetusi karjamaade eest, mida nad ei omanud ega rentinud, või põllutööde eest, mida nad tegelikult ei teinud.
Juulis teatas ametkond, et esitas põllumajanduspettuste uurimise käigus süüdistuse 22 inimesele, sealhulgas neljale valitseva Uue Demokraatia partei rahvasaadikule. Rahvasaadikute kohtuprotsessid algavad Ateenas oktoobris. Kõik süüdistatavad eitavad seaduserikkumisi.
Kreeka parlamendile esitatud dokumendist, milles EPPO palus tühistada mitme rahvasaadiku saadikupuutumatus, selgub, et loomade arvu andmete paisutamises osalesid väidetavalt ka veterinaarid ning OPEKEPE ametnikud – OPEKEPE oli Kreekas EL-i põllumajandusfonde jaganud ametkond, mis suleti põllumajandustoetuste skandaali tõttu.
Üks EPPO uurimine puudutab Uue Demokraatia rahvasaadikut ja väidetavalt toetuste maksmist loomakasvatajale suurema arvu lehmade eest, kui talle tegelikult kuulus.
Politico nähtud toimiku kohaselt helistas rahvasaadik OPEKEPE kõrgemale ametnikule, et makse tegemist tagant sundida. Saadik märkis, et loomaarst oli veterinaarandmebaasis kasvataja loomade arvu juba muutnud, suurendades seeläbi summat, millele kasvatajal oli õigus. Asja arutatakse kohtus 2. oktoobril.
Skandaali tõttu kehtestab valitsus uued kontrollimehhanismid, näiteks lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise süsteemi, kus kasutatakse makku paigaldatavaid kapsleid. Süsteemi katsetatakse tänavu enam kui 900 loomaga farmides, mis hõlmab ligikaudu 700 000 lammast ja kitse, ning järgmistel aastatel plaanitakse seda laiendada.
Märtsis esitas Kreeka EL-i ametivõimudele tegevuskava meetmetega, mis peavad hoidma ära põllumajandusfondide alusetut väljamaksmist.
Euroopa Komisjon teatas, et teeb Kreekaga koostööd, aitamaks Euroopa põllumajandustoetuste haldamist “veelgi parandada”.
“Tehtud on häid edusamme,” märkis põllumajandusvolinik Christophe Hansen kirjalikus avalduses. “Kuid tööd on veel teha.”