Haridus- ja teadusministeerium soovib kaotada omavalitsuste automaatse kohustuse katta teise omavalitsuse kooli tegevuskulusid, kui seal õpib nende elanikust laps.
Praegu peab õpilase elukohajärgne kohalik omavalitsus osalema teise omavalitsuse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises, kui laps sinna õppima läheb.
Tegevuskulud on kooli pidamisega seotud kulud, mida riigi antav haridustoetus ei kata. Nende hulka kuuluvad näiteks koolihoone ülalpidamine, kommunaalkulud ja muud kooli igapäevase toimimisega seotud kulud.
Koduomavalitsus peab neid kulusid praegu katma ka juhul, kui ta on lapsele oma koolis õppimisvõimaluse juba taganud.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega soovitakse selline automaatne maksekohustus kaotada. Edaspidi lepiksid omavalitsused omavahel tegevuskulude katmises kokku.
Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektori Veikko Luhalaidi sõnul on omavalitsused eelnõu haridus- ja teadusministeeriumiga korduvalt arutanud.
Kohalike omavalitsuste ebavõrdne olukord
Luhalaidi sõnul võib praegune süsteem panna omavalitsused erinevasse olukorda. Näiteks võib ühel vallal olla väiksem kool, mida lapsed geograafilistel või muudel põhjustel ei eelista, ning nad lähevad õppima naabervalla suuremasse kooli.
Samal ajal ei saa koduvald oma kooli pidamisest loobuda, sest osa lapsi õpib seal endiselt. “See on topeltkoormus,” ütles Luhalaid.
Luhalaid sõnas, et mõistlikum oleks, kui omavalitsused lepiksid õpilaste vastuvõtmise ja kulude katmise tingimused omavahel lepinguga kokku. Nii ei tekiks teise omavalitsuse koolis õppimise tõttu automaatselt maksekohustust.
Samas ei ole omavalitsused selles küsimuses ühel meelel. “Kuna omavalitsuste seisukohad on erinevad, toetab mõni absoluutselt seda, et automaatne maksmine peab toimuma,” nentis Luhalaid.
Tema sõnul on näiteks omavalitsusi, kelle koolid asuvad teiste omavalitsuste piirialadel ja kuhu tuleb palju õpilasi naabervaldadest. Nende jaoks on praegune automaatne maksmine kasulik, sest kool saab teistest omavalitsustest tulevate õpilaste pealt raha. “Õpetajate palk laekub nende õpilaste pealt,” selgitas Luhalaid.
Samas tähendab õpilaste liikumine suuremasse naaberkooli seda, et väiksemast koolist, kust lapsed ära lähevad, jäävad kulud alles, kuid õpilasi on vähem. Seetõttu mõjutaks muudatus omavalitsusi erinevalt.