TI-hüpe jõuab algaval õppeaastal kutsekoolidesse ja põhikoolide õpetajatel seisab ees tehisaru koolitus. Programmi läbiviijad loodavad õpirakenduse ITI arendamisel õppida gümnaasiumide mullusest kogemusest.
Koolides tehisaru kasutust edendav TI-hüpe jõuab uuel õppeaastal lisaks gümnaasiumitele ka kutseharidusse. Programmi juht Ivo Visak ütles, et koolid on selleks valmis.
“Kõik kutsekoolid on meie programmile teada andnud, et nad soovivad liituda. Mõnes koolis toimuvad juba esmased õpiringid sellel teemal,” lausus ta.
Viljandi kutseõppekeskuse õppeosakonna juhi Marge Heina sõnul võib tehisaru kutsehariduses eriti kasulik olla, kuna aitab tõlkida võõrkeelseid materjale ja lahti seletada tehnilisi protsesse.
“TI teeb väga ilusad videod ja liikuvad pildid juurde, mis illustreerivad mingit keerulist projekti või etappi töös. See on väga suureks abiks tunniks, et näitlikustada seda materjali,” ütles Hein.
Visaku sõnul tuleb kutsekoolidega koostööd teha, et kohandada õpilastele mõeldud ITI-rakendust nende vajadustega.
“Meie ITI, kes tahab väga palju küsida, mingitel hetkedel oleks üsna asjalik, et nooremarendaja puhul ta küsib vähem ja mõnda asja ikka näitab natuke ette ka,” lausus Visak.
Eelmisel õppeaastal kasutas ITI rakendust igakuiselt 5000 õpilast, alla poole registreerunud kasutajatest. Rahule jäi sellega kolm viiest.
Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi peab suurimaks takistuseks populaarseid tehisaru rakendusi, mis ITI-ga konkureerivad.
“Need õppijad, kes tahavad saada kiireid vastuseid, kiireid lahendusi, kellel on mingi põhjus, et nad oma aju ei jaksa pingutada, valivad suurema tõenäosusega tasuta rakenduse, mis annab lihtsa vastuse,” ütles Lillemägi.
TI-hüppe koolitus ootab sügisest ka 5.–9. klasside õpetajaid. Visak peab TI-hüppe jõudmist põhikooli väga oluliseks.
“Kindlasti üks asi, mis vajab kiiret lahendust, on see, et põhikool on praegu täiesti üksi jäetud ja sellepärast ka sellel aastal me laieneme põhikoolide juurde,” ütles ta.
Lillemägi arvab mulluse keskkoolikogemuse põhjal, et ka nooremate lastega annaks parimaid tulemusi usaldusliku sideme ja turvalise õpikeskkonna loomine.
“Suurem osa neist ilmselt juba kasutab tehisintellekti niikuinii. Et õppijad ei peaks tehisintellekti või õppimise näitemängu mängima, et nad julgeks öelda, kui nad on kasutanud, et õpetaja julgeks nendel teemadel avatult õppijatega rääkida,” lausus Lillemägi.