Läti parlament kiitis heaks valitsuse viimase Air Balticu päästeplaani. See tähendab, et riik peab lennufirmasse veel kuni 30 miljonit eurot lisaraha panema ning muutma seniste kohustuste tingimusi.
Läti peaminister Andris Kulbergs kinnitas parlamendile, et Air Balticus tuleb nüüd kahe kuuga ära teha see, mida kahe aastaga ei tehtud. Kahe aasta eest ülisuure protsendiga võlakirjade emiteerimisest saadud 380 miljonit eurot tulnuks kasutada ettevõtte ümberkujundamiseks, mitte igapäevase tegevuse katteks. Nüüd ühtki reaalset plaani B enam jäänud pole.
“Riik võib kord kümne aasta jooksul lennufirma päästa. Selline võimalus on tõesti olemas. Kuid see tähendaks kohe 600 miljoni euro suurust arvet pluss veel 200 miljonit eurot, et ettevõte saaks töötada. Sel juhul oleks kõik võlausaldajad rõõmsad. Ja siis me tõepoolest põletaksime riigi raha,” lausus Kulbergs.
Parlamendiliikmed nõustusid pisut üle kuu enne parlamendivalimisi üsna pika hambaga heaks kiitma kolm otsust – lükata kevadisest laenust jäänud 18 miljoni euro tagastusaeg augusti lõpu asemel aasta lõppu; kanda seni ostetud võlakirjade protsendid üle põhisummaks ja osaleda koos erainvestoritega võimalikus täiendavas rahapaigutuses kuni 30 miljoni euro väärtuses.
Nagu arvata võis, oli osa koalitsioonist ehk Roheliste ja Talurahva Liit selle seaduseelnõu vastu ja otsus läks läbi praegu opositsioonis olevate Progressiivide toel, kelle liige Kaspars Briškens on endine transpordiminister ja üks Air Balticu juhte.
“Ettevõtte juhid on kinnitanud, et nad ei näe möödapääsmatut vajadust, et riik osaleks uute võlakirjade emiteerimisel,” ütles Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni esimees Harlis Rokpelnis.
Vastu hääletas ka partei Läti Esikohal, kelle liider Ainars Šlesers on välja arvutanud, et Air Baltic vajaks tegevuse jätkamiseks ligi miljard eurot.
“Läti riik on kaotanud igasuguse mõju ettevõttes, mida on seni peetud strateegiliselt tähtsaks,” märkis Läti Esikohal fraktsiooni esimees Linda Liepina.
Läti peaminister pakkus aga neljapäeval Leedu uue valitsusjuhi Mindaugas Sinkevićiusega kohtudes, et majandus- ja julgeolekukaalutlustel võiks Balti riikidel olla tulevikus ühine lennufirma. Ühtki pakkumist aga ei saa teha enne, kui Air Baltic on taas kasumlik.
“Praegu püüab ettevõte kasutada teisi rahakaasamise võimalusi, et ellu viia uut äriplaani,” ütles Air Balticu nõukogu aseesimees Jurgis Sedlenieks.