Tänasel Riigikogu täiskogu istungil läbis esimese lugemise ELi küberturvalisuse direktiivi ülevõtmist puudutav eelnõu, mis seab tuhandetele Eesti ettevõtetele ja asutustele ranged küberturvalisuse nõuded.
Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (739 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra – 6500ni. Uued reeglid hakkavad kehtima nt energia-, transpordi-, tervishoiu-, digitaristu- ja avaliku halduse sektoris – tegemist on olulisi või elutähtsaid teenust pakkuvate asutustega. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Eelnõu järgi selleks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.
Eelnõu järgi on seaduse jõustumise hetkest lisanduvatel ettevõtetel kolm aastat aega küberturvalisuse nõuete täitmiseks. Selle abistamiseks on riigil ettevalmistamisel toetusmeetmed ja erinevad juhendmaterjalid.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tõstab nõuete ühtlustamine ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Vastu võeti üks seadus
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (692 SE), mis näeb ette Eesti ja Omaani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.
Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saa lahendada.
Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.
Seaduse vastuvõtmist toetas 51 Riigikogu liiget.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]