„Siim Kallas oli majakas, kes oma karismaga näitas poliitikas teed turumajandusele,“ kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.
Ligi sõnul võinuks Eesti 1980. aastate lõpus valida ka teistsuguse tee: jõuda „poolmajanduse“, parteilise isemajandamise, liidulepingu või konverteeritava rublani. Kallas astus tema hinnangul neile ideedele vastu.
„Siimult hakkasid poliitikas esimesena kõlama kõige klaarimad majandussõnumid, mis kahemõttelisusele ei jätnud ruumi,“ kirjutas Ligi. Ta meenutas, et noore majandustudengina nägi ta Kallases juhti, kes sidus kaasaegsed majandusteooriad praktilise poliitikaga.
Ligi tõstis esile 1992. aasta juuni rahareformi, mida Kallas Eesti Panga presidendina vedas. „See lõi 1992. aasta juunis pildi Eestis üleöö klaariks, tõi sularahamasside ja tühjade riiulite tagant välja nõukoguliku vaesuse,“ kirjutas ta.
Tema sõnul sai Kallasel Eesti Panga presidendina majanduspoliitika liidrina koondada enda ümber inimesed, kes mõistsid majandust poliitikas tavapärasest paremini. Nende sõnum oli, et vabadus ja konkurents loovad heaolu ning võidelda tuleb eelkõige sissetulekute, mitte hindadega.
Ligi meenutas ka Reformierakonna sündi. 1994. aastal osales ta Saaremaal kohtumisel, kus arutati peatselt loodava erakonna kohaliku organisatsiooni käivitamist.
Kuigi ühiskond on Ligi hinnangul aastatega muutunud ning majandusvabaduste kõrval väärtustatakse rohkem turvalisust ja kestlikkust, on tema sõnul liiga paljud majanduse algtõed ununenud. „Siimul on ka kopeerijad, kes üheksakümnendatest targemaks pole saanud ja opereerivad populismi paremas servas,“ kirjutas ta.
Ligi sõnul ei pidanud Kallas olema liider üksi ega kaua, sest suutis enda ümber luua tugeva meeskonna. „Siimu roll selles, et Eesti on kõige kvaliteetsem ühiskond endiste sotsialismimaade seas ja troonib jõukuses kõrvuti vaid paari teise tipuga, ei saa muutustele vaatamata ununeda.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada