Anders Veerpalu oli silmnähtavalt üks nendest võistlejatest, kes jättis rajale endast kõik. Finišisse jõudes istus ta vihmasele platsile maha ning tõmbas mitu minutit hinge. Pärast intervjuud asus Anders kallistama perekonda. Kohal olid vend Andreas, isa Andrus ja ema Annika.
Veerpalu selgitas, et kuigi ujumine oli kolmest alast tema jaoks kõige kardetum, siis kujunes see hoopis kõige lihtsamaks etapiks. „Vesi polnud üldse külm. Vaeva sai nähtud. Ma poleks elu sees uskunud, et ujumine nii hästi välja tuleb, aga ehk sellel kambavaimul ja koos ujumisel on nii palju võlu,“ tunnistas Veerpalu.
Lisaks võttis ta kokku ülejäänud mõõduvõtu: „Ratas oli väga hea. Lõpu vastutuul tegi jubedalt haiget ja jooksus tegin väikese karuteene. Arvasin, et hakkan ulme rekordit jooksma. Ühe ringi kannatasin ära ja teisel oli selline tunne, et hakkan kõndima. Kuidagi taastusin ära.“
Nii nagu suusatamise puhul, siis ka rattasõidu järgselt võib päkk jalal laisaks muutuda, mistõttu kujuneb jooksmine oluliselt raskemaks. Veerpalu sõnul tal seda probleemi aga polnud, pigem sportis ta keha lihtsalt tühjaks. „Sõin ja jõin ratta peal päris palju, aga teise jooksuringi algusel läks kõht väga tühjaks. Ma arvan, et tänasest on väga palju on õppida.“
Eesmärki – läbida distants vähem kui kümne tunniga – ta aga ei täitnud. „Kaks minutit jäi puudu, aga arvan, et võib rahule jääda,“ märkis 24-aastane sportlane naerulsui.
Kuigi Veerpalu pole alates 31. jaanuarist ühelgi ametlikul suusavõistlusel osalenud ning on pigem dokumenteerinud enda triatloniks valmistamise teekonda Youtube’is, siis murdmaaga ta lõpparvet teinud pole.
„Ma ei ütleks et kõik on. Ironman oli vaheprojekt. Ei jää triatlon viimaseks, ega ka suusatamine pooleli. Talvel ilmselt midagi teen kaasa,“ selgitas ta.
„Viis kuud, kui Ironmaniks treenisin, siis suusaspetsiifilist treeningut ei teinud üldse. Paar nädalat puhkust ja ilmselt panen jälle rullid (rullsuusad- J.J) jalga.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (12)