14. augustil sõitsime perega Helsingisse. Mina (11), vend Raido (5) ning vanemad Piret ja Andrus. Parvlaev Georg Ots tunduks tänapäeva mõistes pisikese praamina, aga kui varem polnud sellist näinud, siis oli ikka uhke küll! Meeles on imelik, hea lõhn, mida varem polnud tundnud.
Läksime viiepäevasele puhkusele Soome, mis tollal polnud tavaline tegu. Ei, me ei olnud rikkurid ja vaja läks kõvasti tahtmist, õnne ja sõpru. Puhkus kokkuvõtvalt oli selline, et meid ootas Helsingis ees parajasti Eestis viibivate peretuttavate auto (Mitsubishi). Sõitsime autoga natuke Helsingis ringi ja ülejäänud päevad veetsime Hämeenlinnas, kus tuttavatel oli korter. Seejärel tõid vanemad meid tagasi Helsingi sadamasse ja saatsid tiiburlaevale Tsiklon, kus meid võttis vastu järjekordne peretuttav, kes töötas seal teenindajana. Vanemad läksid tagasi Hämeenlinnasse, kus neile pakuti lühiajalist tööd kohalikus keraamikatöökojas.