Justiits- ja digiministeerium plaanib suures osas valmis eelnõuga praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe ringkonnakohtu asemel luua kolm üleriigilist kohut. Kõige enam saavad kavandatava kolme üleriigilise kohtu loomisest kasu Eesti inimesed, ütles minister.
“Eesti õigussüsteem on Eesti inimestele, ehk et kõige suuremat kasu saavad reformist inimesed ja ettevõtted, kellel on vajadus oma õigusi kaitsta kohtus. See küsimus, mida me lahendame inimestele, on see, et vaatamata sellele, et kogu aeg on eelarveid kasvatatud, ka kohtunikke on lisandunud, vaatamata sellele, et kohtuasjade arv on langenud, on ikkagi menetluste aeg pikenenud,” rääkis Pakosta.
Pakosta nentis, et loomulikult on palju eriarvamusi, aga kohtud on ikkagi ise vaadanud ka seda, et suurem spetsialiseerumine annaks võimaluse kiiremini menetleda.
“See ei ole ka ainult mitte liitmine, vaid anname ka kohtute juhtimise ministeeriumilt üle kohtutele endile, mis on olnud üleeuroopaline suundumus ja Eesti on üks viimaseid riike, kes selle ette võtab. Kohtud saavad siis ise sättida oma ressursse ökonoomsemalt, paremini, kiiremini, et inimesed saaksid kohtust lahendi kätte kiiremini. See on selle kõige olulisem eesmärk,” selgitas Pakosta.
Pikalt planeeritud kohtureform on saanud nii süsteemi seest kui ka avalikkusest palju kriitikat.
“Tõepoolest – see on olnud üks väga hea ja väga lai avalik arutelu. Ma väga tänan riigikogu põhiseaduskomisjoni, kes on mitu põhjalikku arutelu korraldanud ja me oleme seda arvesse võtnud. Ehk et me oleme kõikidele välja toodud probleemidele leidnud lahendused niimoodi, et algne plaan on üsna palju muutunud,” lausus minister.
Peamine kriitika ja arutelude tulemusel sündinud muudatus on Pakosta sõnul see, et kui eelnõu vastu võetakse, tekib väga suurel määral juurde läbipaistvust ja tulemuspõhisust.
“Nimelt üks asi, mis on olnud kohtute soov ja mis on isegi kohtute arengukavas kirjas, on see, et kohtute haldus läheks kohtute endi kätte ja sellega ei tegeleks praegune, väga paljude aastate jooksul eri poliitiliste kompromisside tulemusena kuhjunud erakordselt keerukas ja killustunud juhtimissüsteem, kus mitte keegi õieti mitte millegi eest ei vastuta. Ja kus kõik on suhteliselt läbipaistmatu. Sellise juhtimissüsteemiga ei ole tegelikult tänaseks pea keegi rahul.”
Pakosta sõnul hakkab nüüd ministeeriumi ametnike asemel kohus ise otsustama, kuidas nad oma ressursse suunavad ja kasutavad.
“Selle käigus tekkis küsimus, et kui täitevvõimu roll väheneb, ehk et ametnikud ei tegele sellega, kuhu kohtusse mikrofon osta tuleb ja nii edasi, vaid et kõige sellega tegelevad kohtud ise,” sõnas Pakosta.
Selleks, et kohus oleks inimestele jätkuvalt kättesaadav ja ei tekiks sellist olukorda, kus kohtud hakkavad ise ennast kokku tõmbama näiteks sooviga maksta kõrgemat palka, peavad kohtud hakkama selgitama, mida nad riigieelarvest saadud rahaga teevad.
“Et seda küsimust lahendada, muutub kogu kohus põhiseaduslikuks institutsiooniks. See tähendab, et kohus hakkab käima riigikogus eelarveläbirääkimistel ning igal aastal sõlmitakse ka tulemusleping. Ehk et räägitakse avalikult läbi, mida tehakse eelarvest saadava raha eest,” selgitas Pakosta.
“Ja kui riigikogu ütleb, et kohtud ei saa raha juurde, et mida nad siis teevad vähem või teistmoodi. Esimest korda hakkab toimuma avalik parlamentaarne arutelu, mida Eesti tegelikult kohtutelt selle raha eest saab. See on väga põhimõtteline muudatus, mis tegelikult ongi kokku pandud eri ettepanekutest, mis reformi arutelude käigus tulid,” lisas ta.
Pakosta sõnul pole sellist tulemuspõhist läbirääkimist varem Eestis olnud.
“Selle eeskuju me võtsime Soomest, aga kasutusel on see ka veel mitmel mujal pool ja see täidab ära tühimiku või lünga, mida kriitikud välja tõid. Kohtu halduse üleminekul ministeeriumilt kohtute enda kätte suureneb kohtute iseseisvus, mis ei tohiks endaga kaasa tuua, et avalik heas mõttes poliitiline kontroll väheneb ehk et mida me selle eelarve eest saame. See kontroll kasvab, aga kohtute sõltumatus ka samal ajal kasvab, ehk et kui siiamaani kohtud sõltusid oma rahakasutuses täitevvõimu otsustest, siis nüüd kohus ikkagi ise otsustab,” lausus minister.
Pakosta tõi näite, et kui peaks mingil põhjusel tulema järgmine kärpeülesanne, et kohtute eelarvet vähendatakse viis protsenti, siis sellisel juhul saabki kohus öelda, et me teeme neid ja neid asju vähem.
Kohtute asupaik kirjutatakse seadusesse
Rääkides kohtunike spetsialiseerumisest, mis reformi jõustumisel tekib, ütles Pakosta, et inimesed ootavad kohtutelt kiireid ja kvaliteetseid otsuseid ja kvaliteet sõltub sellest, et kui kursis on konkreetne kohtunik konkreetse valdkonnaga.
“See on olnud ka mujal Euroopas täiesti selge suundumus, et kuna maailm muutub üha keerukamaks, siis on väga raske ühel kohtunikul piltlikult öeldes hommikul lahendada lapsehooldusvaidlust, lõuna ajal mingit pankrotiasja ja õhtul tegeleda hoopis võib-olla korteriühistu vaidlusega. Ja need olid veel lihtsad asjad, lihtsad näited, mida ma tõin. Suurem spetsialiseerumine võimaldab tegelikult seda, et kohtunikul on põhjalikumad teadmised ühe või teise valdkonna kohta. Praegu, kui meil on killustunud kohtusüsteem, on väikese kohtu sees palju raskem spetsialiseerumist korraldada,” rääkis minister.
Pakosta ütles, et spetsialiseerumise vastuväide on sageli olnud see, et ega nüüd ometi ei teki sellist olukorda, kus kohtunikud peavad hakkama ringi sõitma.
“Me usume aga sellesse, et kohtud suudavad oma tööd ise väga mõistlikult sättida ja organiseerida, et seda ülemäärast sõitmist ei tekiks. Teiseks usume ka sellesse, et jätkub kiirelt kasvanud videoistungite ja kirjalike menetluste osa, kus kohtumajas üldse ei käidagi,” lisas Pakosta.
Pakosta märkis ka, et kui siiamaani ei ole Eestis seaduse tasandil maakohtu paiknemist nimetatud, siis selleks, et kohtunikul oleks väga suur kindlus, kus tema töölaud ikkagi täpselt on, kirjutatakse seadusesse, millistes linnades on maakohus.
“Sellega suureneb tegelikult kohtunike turvalisus, sest nüüd, kui mingit kohtumaja hakatakse kinni panema või liigutama seoses tulemuslepinguga, ikkagi on ka parlamentaarne arutelu, ühiskonna arutelu selle üle palju laiemalt kui siiamaani,” sõnas minister.
Eelnõu ajakavast rääkides ütles Pakosta, et see on peaaegu valmis, toimuvad veel viimased arutelud ja seejärel teeb ta ettepaneku valitsusele kõiki neid muudatusi teha.
“Need eelnõud on juba mitu kooskõlastuse ringi teinud ja arutelusid on väga palju olnud, aga nüüd, et see kõik lõpuks kokku tõmmata, arvestades kõiki neid ettepanekuid, mis on tulnud, tuleb kirjutada uus eelnõu tekst,” lisas minister.
Kohtunikud kohtute liitmist ei poolda
Kui esimene osa kohtureformist, mis puudutab esimese ja teise kohtute haldamise eraldamist justiitsministeeriumist, on ellu kutsutud kohtunike ühingu algatusel, ja seda muudatust kohtunikud toetavad, siis kohtureformi lisaosasid, nagu kohtute liitmine, mis oli ministri initsiatiiv, peab kohtunike esindusorganisatsioon ebavajalikeks.
“Esiteks ei ole selge, millist probleemi esimese ja teise astme kohtute liitmisega lahendada soovitakse. Aja jooksul on minister kõnelenud erinevatest võimalikest probleemidest. Üks, millele täna viidatakse, on kohtute jõudluse vähenemine ja menetlustähtaegade pikenemine. Esiteks on menetlustähtaegade pikenemine toimunud üsna väheses ulatuses ja ka jõudluse vähenemine pole väga suur. Aga veelgi olulisem on see, et meil täna Eestis ei ole ühtegi kohut, mis oleks alakoormatud ehk siis ühendatud anumite süsteemis selline liitmine mitte mingisugust reaalset efekti ei annaks,” rääkis Eesti kohtunike ühingu esimees Anu Uritam.
Ühing peab ka kahetsusväärseks, et minister on otsustanud selle plaaniga jätkata, vaatamata sellele, et kohtutes ei ole sellele mingisugust toetust.
“Kohtute liitmine tõenäoliselt ei ole kooskõlas põhiseadusega ja sellel on väga palju nii õigusriigile kui ka demokraatiale suunatud riske,” sõnas Uritam.
Uritami sõnul ei ole kohtute liitmisel kohtunike spetsialiseerumisele mitte mingisugust mõju. “Kohtud on täna juba spetsialiseerunud, kohtunikud üle Eesti on spetsialiseerunud, see toimib juba täna. Spetsialiseerumise suurendamine on võimalik täielikult ilma igasuguse kohtute liitmiseta, nendel asjadel puudub omavaheline seos,” lausus Uritam.
Reform on planeeritud jõustuma hiljemalt järgmise aasta suvel.