Kümme aastat tagasi püüdsid Saare maakonna kutselised kalurid ligi sada tonni lesta, mullu vaid 35 tonni ning tänavune aasta tõotab tulla veel kehvem. Mõnekümne kilo pärast ei tasu enam võrke merre viia ning järjest rohkem mehi on lestapüügist üldse loobumas.
See tähendab, et kohalik lest läheb järjest kallimaks, teisalt kaob jälle üks osake rannarahva elulaadist. Kui kohalikku kala tuleb hakata Saaremaa poodidesse vedama Poolast, Saksamaalt või Hollandist, on midagi kusagil ilmselgelt paigast ära.
Lestavarude käekäiku mõjutavad Läänemere soolsus, hapnikupuudus ja võõrliigid, kes konkureerivad toidu pärast kohaliku kalaga. Õnneks ei pea teadlased praegust olukorda pöördumatuks, nii nagu ka vanemad kalurid, kes on lesta arvukuse langust ka varemalt kogenud. Samas on selge, et inimene ise kujunenud olukorda väga kiiresti muuta ei saa. Kui pole kala, ei aita ka püügipiirangud ja soodsate tingimuste taastumine võib võtta aastaid.
Ometi peame lootma, et lestal läheb paremini kui angerjal, kes eksisteerib lauludes ja mälestustes, kuid kalameeste püünistesse enam ei satu.