Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Ühendkuningriik, Norra ja Kanada riigijuhid nõuavad Iisraelilt E1 asundusprojekti peatamist Jordani jõe Läänekaldal.
Iisrael kiitis eelmisel aastal heaks E1 plaani, mis eraldaks valdavalt palestiinlastega asustatud, kuid Iisraeli okupeeritud ja annekteeritud Ida-Jeruusalemma veelgi enam Jordani Läänekaldast.
Seitsme riigi, sealhulgas nelja Euroopa Liidu liikmesriigi juhid mõistsid Läänekalda suurarenduse hukka. Nad kutsusid Iisraeli üles peatama laienemist okupeeritud Palestiina aladel, pärast seda kui Iisraeli ametivõimud kuulutasid piirkonnas välja hanke enam kui 1200 elamu ehitamiseks.
“Ajal, mil Läänekaldal valitseb sügav ebastabiilsus, asunike vägivald tsiviilisikute vastu on enneolematult suur ning Palestiina majandusele on seatud ranged piirangud, teeb see otsus veelgi rohkem muret,” seisis ühisavalduses, milles nõuti Iisraelilt nendest plaanidest viivitamatut taganemist ja asunduste laiendamise lõpetamist Läänekaldal.
Ka ÜRO peasekretär António Guterres märkis, et E1 plaan kujutab territoriaalselt terviklikule Palestiina riigile eksistentsiaalset ohtu.
Belgia välisminister Maxime Prevot nimetas neljapäeval hankeid vastuvõetamatuks, lisades, et projekt kahjustab tõsiselt kahe riigi lahenduse teostatavust.
Prevot’ hukkamõistuga ühines avalduses Ühendkuningriigi välisminister Ed Miliband, kes nõudis projekti ja Läänekalda asunduste laiendamise peatamist. Lisaks kutsus London välja Iisraeli asjuri.
Iisraeli välisminister: juudi rahval on õigus elada kogu Iisraeli maal
Miliband märkis, et edastas sõnumi otse Iisraeli välisminister Gideon Sa’arile.
Sa’ar teatas neljapäeval, et lükkab Milibandi avalduse ja “tema sõnade üleoleva tooni kategooriliselt tagasi”.
“Juudi rahval on õigus elada kogu Iisraeli maal, täpselt nii nagu brittidel on õigus elada Londonis ja kogu Ühendkuningriigis,” kirjutas Sa’ar sotsiaalmeedias.
Seejärel süüdistas Sa’ar Ühendkuningriiki selles, et too süüdistab üksnes Iisraeli ja eirab Palestiina äärmuslust, mis tema sõnul õhutab antisemiitlikke rünnakuid Briti juudikogukonna vastu.
“Ühendkuningriigi valitsuse otsus kahjustada meie riikide vahelisi suhteid on sügavalt kahetsusväärne,” lisas ta ja kinnitas, et “Iisrael kaitseb oma õigusi, huve ja rahvast.”
Iisrael kiitis Jeruusalemmast veidi ida poole jääva, ligikaudu 12 ruutkilomeetri suuruse E1-nimelise maa-ala detailplaneeringud heaks eelmise aasta augustis.
Plaan näeb ette ehitada Jeruusalemma ja Iisraeli Maale Adumimi asunduse vahelisele maa-alale umbes 3400 elamut.
Iisraeli vabaühenduse Peace Now andmetel hõlmab uusim hange enam kui 1200 elamuühikut. Ühenduse teatel avaldas Iisraeli elamumajandusministeerium hanke 18. augustil ja avas selle kohe pakkumiste tegemiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 19. oktoober – nädal enne 27. oktoobrile kavandatud Iisraeli valimisi.
Eelmisel aastal olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 21 riigi seas, kes mõistsid E1 projekti heakskiitmise hukka, nimetades seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ning kutsudes Iisraeli üles otsust tagasi võtma.
Kui Ida-Jeruusalemm välja arvata, elab Jordani Läänekaldal umbes kolm miljonit palestiinlast. Lisaks elab seal ligikaudu 500 000 Iisraeli asunikku.
Iisraeli asunike vägivald palestiinlaste vastu on üha kasvanud pärast 2023. aasta 7. oktoobril toimunud Hamasi korraldatud rünnakut Iisraelile. Terrorirünnakus hukkus umbes 1200 inimest ning Gaza sektorisse viidi pantvangidena üle 250 inimest.
Iisraeli vastulöögis Gazale hukkus kohalike võimude andmetel üle 70 000 inimese.