Venemaa mereväel puudub esmakordselt rohkem kui kümne aasta jooksul kohalolek Vahemerel, kuna Kreml on sunnitud oma sõjalaevu ümber paigutama, et kaitsta lääne sanktsioonide alla pandud naftatankereid arestimise eest, teatas Briti väljaanne The Telegraph.
Lääne ametnike sõnul on Venemaa ülekoormatud sõjalaevastik segaduses, kuna Vahemerel varem asunud alused on ümber suunatud sanktsioonide alla pandud naftatankerite kaitsmiseks. NATO ametniku sõnul pole juunist saadik Vahemerel ühtegi Vene sõjalaeva, mis on esimene kord üle kümne aasta.
Selline muutus tuleneb NATO riikide suurenenud survest Venemaa laevadele, mis veavad sanktsioonide all olevat naftat. Juunis tulistas Vene fregatt Admiral Grigorovich hoiatuslaske Briti jahi läheduses ja kaks päeva varem oli Briti mereväe alus arestinud La Manche’i väinas arvatava varilaevastiku tankeri Smyrtos. Teised NATO riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Eesti ja Soome, on samuti varilaevastiku laevu kontrollinud, kusjuures viimase kuue kuu jooksul on kinni peetud 13 alust, millega on suurendatud survet Moskvale. Selle tulemusena on Venemaa sunnitud hoidma üht oma sõjalaeva, praegu fregatti Neustrashimy (Neustrašimõi) pidevalt Inglismaa ja Prantsumaa vahelises La Manche’i väinas patrullis.
Samal ajal puuduvad Venemaal tankerid oma sõjalaevade tankimiseks, mis piirab nende tegevusraadiust. Selle asemel on nad pidanud kasutama Põhjamerel ohtlikku laevalt-laevale tankimist, mida viib läbi üks Amur-klassi remondilaev.
Hiljuti ähvardas Vene režiimi juht Vladimir Putin vastumeetmetega lääneriike, kui need Vene kaubalaevu arestivad, nimetades taolist tegevust piraatluseks. Venemaa võimet selliseid ähvardusi täita on aga pärssinud Ukraina sõda. Tema merevägi, eriti Musta mere laevastik, on saanud Ukrainalt tugeva löögi, Kiiev väidab, et on alates 2022. aasta veebruarist hävitanud või kahjustanud kümneid sõjalaevu ja kaatreid, sealhulgas kahte allveelaeva. Vene Balti mere laevastik on Läänemerel NATO poolt tõhusalt kontrolli all ja on üha enam taandatud rannikukaitsele ning sanktsioonide alla pandud laevade eskortimisele.
Moskva probleeme on süvendanud ka kokkulepe, mille tulemusena Süüria võtab tagasi kontrolli kahe Venemaa sõjaväebaasi üle, vähendades veelgi Moskva strateegilist kohalolekut Lähis-Idas. Hmeimimi õhuväebaas ja Tartusi mereväebaas, mõlemad Vahemere rannikul, muutuvad järgmise kolme kuu jooksul Süüria-Venemaa ühisteks väljaõppekeskusteks.
Venemaa otsib aga piirkonnas muid võimalusi ja plaanib arendada mereväebaasi Liibüa Tobruki sadamalinnas ning rahastada infrastruktuuriprojekte kuues Liibüa õhuväebaasis.
Ühendkuningriigi sõjalaevastiku alused tegelesid juulis 21 päeva Venemaa mereväe ja varilaevastiku tegevuse jälgimisega, mida on Telegraphi andmeil veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja lisas: “See näitab, kuidas meie ja liitlaste järjepidev tegevus Venemaa varilaevastiku tõkestamisel avaldab tegelikku mõju. Putin toetub sellele laevastikule, et rahastada oma ebaseaduslikku sõda Ukrainas.”