Eesti korvpallikoondisel seisavad ees tähtsad MM-valikmängud võõrsil Ungariga ja kodus Soomega. Sellele eelnesid kontrollkohtumised Leedu ja Itaaliaga, millest esimene lisaajal 110:108 võideti ja teine kindlalt 61:83 kaotati.

Eesti koondis on valikturniiri teises faasis olukorras, kus L-grupis ollakse kolme võidu ja kolme kaotuse peal. Sama bilanss on Rootsil, Sloveenial ja Ungaril. Üks võit enam on Soomel ja viie võiduga juhib valikgruppi Prantsusmaa. Edasi jõuavad kolm paremat, pidada tuleb kokku veel neli matši.

ERR-i spordisaate stuudios käis võimalusi vaagimas koondise tagamängija Kristian Kullamäe.

Kaks mängu. Sina üle mõne aja koondises. Mida sa nägid? Mida sa teada said?

Tegelikult oli meil suhteliselt pikk paus sees ja ma arvan, et need kaks sõprusmängu olid meile väga hea kontroll. Saime trennis tehtut harjutada ja järgmist nädalat, kus on kaks väga tähtsat mängu, silmas pidades oli see väga hea kogemus.

Kõigepealt Ungari mäng väljas. Kõlab justkui nagu Ungari, aga tegelikult on neil sama palju võite kui meil. Selle mängu tähtsusest on räägitud hästi palju. Kas sinule on selle mängu tähtsus ka juba kuidagi naha vahele läinud?

Praegu ei ütleks niimoodi, aga fakt on see, et kui tahame MM-ile saada, siis nende vastu võõrsil ja Soome kodus – need peavad olema võidumängud. Ma arvan, et lisapinget ei ole mõtet panna, aga ma usun, et kui suudame omi asju teha oma võimete kohaselt, siis on meil ka võimalused mõlemad mängud võita.

Paneme natuke pingeid ikka! Sinu ja sinu meeskonna puhul on räägitud ühe põlvkonna meeskonnast pluss-miinus mõned. Te olete saanud väga ilusaid võite, viimati suvel Sloveenia vastu kodus. Ometi justkui räägitakse, et selline suur asi on praeguseks veel tegemata. Mis võiks olla näiteks pääs MM-finaalturniirile. Kas sina tunned seda, et ootus on kuidagi jube suur teile?

Eesti rahvas elab meile väga palju kaasa ja kõik mängud on ju piletid välja müüdud. Selles suhtes on väga lahe, aga MM-ile pääs on suur eesmärk kõigile. Kui praegu vaadata tabeliseisu, siis kõik on väga lahtine. Treenerid ja mängijad teavad ka, et see aken võib olla võtmetähtsusega ja on vaja hästi mängida, et soov täide läheks.

Aknad on FIBA mängudel hästi erineval ajal. Mõned hooaja sees, mõned – näiteks viimane juuni aken – siis, kui hooajad läbi. Nüüd on aken, kus tullakse suvepuhkuse pealt. Kas kõiki neid omamoodi iseloomustaksid, võrdleksid ja milline neist võiks Eesti koondisele justkui kõige sobivam olla?

Ei, ma ei ütleks niimoodi. Iga aken on väga erinev, koosseisud väga palju vahetuvad. Kunagi ei tea, mis mängijad kohale tulevad. Aga fakt on see, et meie tuumik on suuremal määral kohal. Oleme juba päris pikalt kokku treeninud-mänginud. Meil on see kogemus olemas. Ma arvan, et meil on head variandid olla edukad see aken ja see on eesmärk kindlasti.

Kas pigem on äge valmistuda pikemalt ja teha siis kaks mängu nagu praegu või tulla üle-eelmisel päeval kokku, kaks trenni ja peale?

Ma arvan, et isegi see teine variant on parem. Saad enda keskkonnast välja, asjad paika panna ja siis lõpuks lähebki maksvusele see, palju kellelgi individuaalset kvaliteeti on ja ma arvan, et see ongi kossumängu puhul lahe, et lõpuks need mängijad peavad selle asja ka platsil ära tegema.

Sellest saite üle, et kodupubliku ees on raske ja jube raskelt tulevad võidud. Võitsite Sloveenia ja justkui mingi punn sai maha. Teil kipub olema ka niimoodi, et akna esimene mäng võidetakse – olgu ta siis kodus või võõrsil – ja teine mingipärast kaotatakse. Nüüd kontrollmängudes samamoodi. Miks see nii on, et justkui see teine mäng ära läheb?

Kui oskaks öelda, siis parandaks seda. Me näeme selle nimel vaeva, analüüsime enda asju, harjutame. Praegu ei ole meil ei ole olnud perfektset akent. Oleme olnud lähedal, aga loodetavasti on nüüd see aeg käes, et suudame mõlemad mängud ära realiseerida. Ma olen päris optimistlik.