Enne Rootsiga vanglarendilepingu läbirääkimiste alustamist tellis justiitsministeerium PricewaterhouseCoopersilt (PwC) analüüsi, et hinnata, millistel tingimustel oleks Eesti vanglakohtade väljarentimine majanduslikult mõistlik ning selgus, et see algab alates 300 kohast.
“Meie eesmärk oli saada sõltumatult eksperdilt hinnang, millest peaks Eesti läbirääkimistel hinnastamisel lähtuma ja mis võiks olla meie positsioon,” rääkis vanglateenistuse vanglatöö korraldamise talituse juht Tiina Unuks.
Analüüsist selgus, et vanglakohtade hinnastamine peaks sõltuma mahust. “On kindel piir, millest allapoole ei oleks teenuse osutamisel piisavat riskimarginaali või see tehing oleks Eesti jaoks kahjumlik,” nentis Unuks.
Vanglakohtade rentimine on Eestile mõistlik vaid siis, kui välja renditakse vähemalt 300 kohta. See peab olema ka välislepingus fikseeritud. Sõltumata sellest, kui palju Rootsi Eestisse kinnipeetavaid saadab, peab olema tasumine 300 koha eest kindlustatud.
Aja jooksul selgub, kui palju Rootsi Eestisse kinnipeetavaid päriselt saadab. “300 koha eest tasuvad nad nagunii ja alates sellest maksab iga täiendav kinnipeetav 8500 eurot kuus,” selgitas Unuks.
Tema sõnul tuli analüüsist väga selgelt välja, et Eesti peab hindu indekseerima ja lepingumaht ei saa aastast aastasse samaks jääda. “Ka praeguses vanglarendilepingus on kirjas indekseerimine 3,5 protsenti aastas, mille osas jõudsime rootslastega kokkuleppele,” ütles Unuks.
Samuti on kokku lepitud, et Rootsi maksab lepingu eest alati pool aastat ehk poole summast ette. Kui lepingumaht on 30,6 miljonit eurot, siis sellest 15,3 miljonit peab Rootsi kuus kuud ette maksma.
Eesti kinnipeetavate arv on langenud
Kui veel aastal 2000 oli Eesti vanglates ligikaudu 4700 vangi, siis 2022. aasta lõpus oli neid Eesti vanglates ja kinnipidamiskeskustes kokku ligikaudu 2100. Lisaks on viimaste aastate trend olnud langev.
Sellest tulenevalt on Eestis üha enam vabu vanglakohti. Möödunud aasta lõpus oli neid 1443. Sellest tulenevalt on Eesti otsinud võimalusi oma vanglate haldamise ja kaasevate kulude optimeerimiseks, mille üheks viisiks on vabade kohtade rentimine mõnele välisriigile.
Rootsi maksab Eestile vanglateenuse eest 30,6 miljonit eurot aastas, kuid see ei ole Eesti puhastulu. Selle summaga kaetakse kõik rendivangla toimimisega Eestile tekkivad kulud, sealhulgas teiste riigiasutuste kulud.
Arvesse võeti muu hulgas meditsiini, IT, sisejulgeoleku, kohtusüsteemi ja teiste riigiasutuste kulusid. Seega ei jää Rootsi kinnipeetavate majutamise kulu Eesti maksumaksja kanda.
300 vanglakoha puhul on teenuse hinnanguline jooksev kulubaas 26,77 miljonit eurot aastas. Samas ei saa seda erinevust automaatselt käsitleda Eesti riigi tuluna, sest arvestada tuleb ka teenusega seotud riskide ja võimalike lisakuludega.
Analüüsi järgi on majanduslikult mõistlik renditavate kohtade arv vähemalt 300. Selline maht võimaldab olemasolevat vanglataristut tõhusamalt kasutada ning vähendab võimalust, et väiksema rendimahu puhul jäävad vangla püsikulud liiga kõrgeks.
Lepingu mõju vaadatakse kogu Eesti vanglasüsteemi, mitte ainult Tartu vangla eelarve kaudu. Eesti kinnipeetavad jäävad Eesti vanglatesse ning nende paigutamiseks ja karistuste täideviimiseks on jätkuvalt vaja ressurssi. Samal ajal on teiste vanglate koormus suurenenud, mis tähendab täiendavaid tööjõu- ja muid kulusid.
Analüüs andis kulubaasi ja tasuvuspiiri
Analüüs andis Eestile enne läbirääkimisi selge kulubaasi ja tasuvuspiiri, mille põhjal hinnata, millistel tingimustel on väljarent Eesti jaoks majanduslikult mõistlik. Analüüs ei olnud valmis hinnakiri ega lepingu finantsmudel, vaid Eesti läbirääkimiste tööriist. See aitas läbi arvutada kulud, tulupotentsiaali, mahu mõju ja riskid ning kujundada nende põhjal Eesti läbirääkimispositsiooni.
Analüüsi tegi aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Advisors (PwC) ning justiits- ja digiministeerium tellis analüüsi enne otsust alustada Rootsiga ametlikke lepingu läbirääkimisi.
Eesmärk oli saada sõltumatu hinnang teenuse kuludele, võimalikule tulule, majanduslikult mõistlikule rendimahule ja hinnatasemele ning teenusega kaasnevatele finantsriskidele.
PwC analüüs põhineb 2024. aasta seisuga teada olnud andmetel ja prognoosidel, selle arvutused ei kajasta tänaseid tegelikke kulusid ega lepingu lõplikke finantstingimusi ning neid ei saa käsitleda Eesti ja Rootsi sõlmitud lepingu tegeliku finantstulemuse näitajatena.
Analüüsi koostamise järel on finantstingimusi ja summasid lepingu ettevalmistamise ning läbirääkimiste käigus täpsustatud. Need kohandused jäävad aga endiselt lepingus kokku lepitud mahu ja põhimõtete piiresse.