Kuna Ukraina on hoogustanud kauglöökide kampaaniat Peterburi ümbruses asuvate Venemaa sihtmärkide vastu, on elektroonilise sõjapidamise tõttu alates märtsist Läti, Eesti, Leedu ja Soome õhuruumi sattunud vähemalt kümmekond drooni.
Eelmisel nädalal tulistas NATO Balti õhuturbemissioonil osalev Itaalia hävitaja Eurofighter alla Valgevenest Kirde-Lätti sisenenud drooni. Neljapäeval kinnitasid Läti relvajõud, et see droon oli pärit Ukrainast.
Seni pole inimohvritest teatatud ning energiataristule on tekkinud vaid minimaalseid kahjustusi – Eestis Auvere elektrijaamale ja Lätis ühele naftahoidlale.
On kõlanud spekulatsioone, et Venemaa suunab GPS-signaali võltsimise seadmete abil droone tahtlikult NATO õhuruumi ning et need võivad olla sissejuhatuseks veelgi tõsisemale agressiooniaktile.
Poola ja Leedu on hoiatanud, et Moskva võib varuda alla toodud Ukraina droone, et viia läbi võimalik n-ö libarünnak (false flag attack) mõne NATO liikmesriigi vastu.
Tsahkna ütles ajalehele The Times, et need intsidendid kuuluvad laiemasse mustrisse, kus Venemaa eskaleerib Euroopa riikide vastast vaenulikku tegevust – alates sabotaažist ja küberrünnakutest kuni rände ärakasutamiseni relvana.
“Osa sellest tegevusest võib olla mõeldud meie nõrkade kohtade kompimiseks või pinnase ettevalmistamiseks edasisteks sammudeks,” lausus Tsahkna.
“Kuid me ei tohiks tõlgendada iga hübriidoperatsiooni automaatselt ettevalmistusena sõjaliseks rünnakuks NATO vastu. Praegusel hetkel on lääne ühtsuse lõhkumine Ukraina toetamisel muutunud Venemaale elutähtsaks, sest lääne abi õõnestab rängalt tema suutlikkust saavutada Ukrainas oma eesmärke. Vajame valvsust, mitte paanikat. NATO heidutus toimib ja Venemaa teab seda,” rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul pole põhjust spekuleerida üksikute stsenaariumide üle, nagu luureandmed võimaliku Venemaa libarünnaku kohta Ukraina droonidega. Samas märkis ta, et NATO peab olema valmis Venemaa pettemanöövriteks erinevates vormides kogu alliansi territooriumil.
“Venemaa on kasutanud pettust ja valenarratiive oma sõjapidamise osana korduvalt. Seepärast peame selliseid stsenaariume võtma tõsiselt, ilma et aitaksime Moskvat iga hüpoteetilise võimaluse võimendamisega,” ütles ta.
“Oluline on see, et NATO-l on faktide väljaselgitamiseks olemas vajalik luure-, seire- ja uurimisvõimekus. Venemaa tahab tekitada segadust selles osas, kes vastutab, ning panna liitlasi kõhklema. Meie ülesanne on vastupidine: tuvastada vastutaja kiiresti, suhelda selgelt ja tagada, et pettusest poleks võimalik mingit kasu lõigata,” lausus Tsahkna.
Drooniga pihta saanud Auvere elektrijaama korsten Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Venemaa on Läänemere ida- ja lõunaosas neli aastat elektroonilisi häireid tekitanud. Ametnike hinnangul oli selle esialgne eesmärk kaitsta oma objekte Ukraina rünnakute eest.
Läti kaitseministeeriumi endine juhtivametnik Mārtiņš Vargulis märkis, et Moskva avastas hiljuti võimaluse tekitada kaost, suunates osa droone NATO idatiiva poole.
Mais viis üks selline intsident Läti kaitseministri tagasiastumiseni ning aitas kaasa valitsuskoalitsiooni lagunemisele.
Riia Stradiņši ülikooli õppejõuna töötava Vargulise sõnul võimaldab see taktika Venemaal väga väikeste kuludega testida NATO õhutõrjet, reageerimisaega, juhtimisahelaid ja poliitilist otsustusprotsessi.
Droonide sattumine riigi õhuruumi külvab segadust, sest rünnaku omistamine eeldab põhjalikku analüüsi, mis võib võtta vähemalt mitu päeva. Samuti on selle siht lüüa kiil Ukraina ja tema pühendunuimate NATO liitlaste vahele, lisas ta.
“Iga Lätis, Eestis või mõnes muus NATO riigis alla kukkuv Ukraina droon tekitab ebamugavaid küsimusi Ukraina tegevuse, riikliku õhutõrje ja selle kohta, kas valitsused suudavad oma territooriumi kaitsta,” sõnas Vargulis.
“Veelgi olulisem häiring on institutsionaalne ja psühholoogiline. Drooniintsidendid on sundinud korduvalt tõstma lahinguvalmidust, saatma välja NATO hävitajaid, kehtestama piiranguid ja rakendama erakorralisi meetmeid. Kogu Balti regioonis on need häirinud lennujaamade tööd, toonud kaasa varjumishoiatusi ning katkestusi koolides ja transpordis,” lisas ta.
See probleem ei puuduta ainult Lätit. Tänavu on Poola ja Balti riigid kahekordistanud jõupingutusi rajada Venemaa ja Valgevene piirile nn droonimüür, mis koosneb püüdurdrroonidest, segajatest, radaritest ja kuulipildujatest.
Samas rõhutas Eesti kaitsestrateegia nõunik ja sõjaliste süsteemide integreerimise ekspert Eva Sula, et pole olemas sellist tehnoloogilist “müüri”, mille saaks idapiirile püstitada ja mis mis probleemi lõplikult lahendaks.
Seda seetõttu, et igal droonitõrjesüsteemil ja sensoril on omad piirangud – süsteemid tuleb ehitada mitmekihiliselt ja siduda nutikalt tervikuks, et operaatorid saaksid iga läheneva ohu tõrjumiseks kiiresti valida õige vahendi.
Sula sõnul on olukorrateadlikkus endiselt puudulik, eriti riigipiire ületavas koostöös.
“Radar Eestis, sensor Lätis, NATO juhtimise all tegutsev lennuk ja elutähtsa taristu eest vastutavad tsiviilasutused võivad igaüks omada erinevat killukest samast pildist,” märkis ta. “Kui neid kilde ei suudeta vahetada piisavalt kiiresti, ei taga ka suurepärased üksiksensorid olukorrateadlikkust.”
Kastre vallas alla kukkunud drooni tiib, kaader videost Autor/allikas: Heini Heinlaid/ERR
Sula ja Vargulise sõnul pole selge, kuivõrd suudab Venemaa kontrollida eksiteele juhitud droonide täpset maandumiskohta. Enamik neist on alla kukkunud kõrvalistesse kohtadesse, nagu metsadesse või jäätunud järvepinnale. Samuti on võimalik, et vähemalt osa piiririkkumistest on juhuslikud. See tähendab, et valearvestus võib osutuda sama ohtlikuks kui tahtlik rünnak.
“Kujutagem ette olukorda, kus kõrvale suunatud droon tabab kooli, lennukit, suurt energiarajatist või sõjaväeobjekti ning hukkub tsiviilisikuid,” ütles Vargulis. “Valitsused satuksid kohe tohutu siseriikliku surve alla vastata, samal ajal kui uurijad alles püüavad välja selgitada, kas lennuvahend oli Vene või Ukraina päritolu või elektrooniliselt manipuleeritud. Selline ebamäärasus teeb eskalatsiooni ohjamise märksa keerulisemaks.”
Pärast kahe nädala tagust olukorda, kus Saksamaal Leipzigi lennujaamas tuvastati lõhkeainega droon, on taas puhkenud arutelu selle üle, kas Euroopa liitlased peaksid sellistele intsidentidele vastama otsustavamalt.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et EL vastab “eskaleeruvale ohtude kampaaniale”, pärast seda kui Rumeenia hävitaja tulistas neljapäeval alla Mustal merel gaasitaristu lähedal lõhkeainega varustatud meredrooni.
Seda ärevust on süvendanud Ameerika Ühendriikide sõjalise kohaloleku osaline ja etapiviisiline vähendamine, mis rõhutab süvenevat arusaama, et Euroopa peab olema valmis ise rohkem initsiatiivi haarama, märkis väljaanne.
Osa Euroopa ametnikke toetab hübriidheidutuse mudelit, mille korral antakse Moskvale teada, et provokatsioonile võidakse vastata hoopis teises valdkonnas – näiteks sabotaažiaktile küberrünnakuga.
Tsahkna sõnul ei meeldi talle mõiste “hübriidrünnak”, sest suur osa Venemaa agressioonist NATO vastu väljendub vaenulikes tegudes või tegelikult rünnakutes, mis jäävad allapoole alliansi 5. artikli kollektiivkaitse künnist.
“Kuid viienda artikli künnisest allapoole jäämine ei tähenda tagajärgedeta jäämist,” rõhutas Tsahkna. “Samuti peaksime olema ettevaatlikud Venemaale avalike punaste joonte tõmbamisel. NATO liitlastel säilib õigus vastata pahatahtlikule tegevusele omal valikul sobival viisil, kohas ja valdkonnas.”