Pärast nädalavahetuse tormi on mitmel pool Eestis tekkinud varakahjusid – alates murdunud puudest ja kahjustatud katustest kuni üleujutatud keldriteni. If Kindlustus tuletab meelde, et õiged sammud kohe pärast kahjujuhtumit aitavad hüvitamisprotsessi kiirendada.
Mida teha, kui kahju on tekkinud?
Esiteks tuleb veenduda, et olukord on ohutu. Kui hoones on vesi või esineb elektrioht, ei tohi ruumidesse siseneda enne, kui oht on kõrvaldatud.
Seejärel tuleks kahju võimalikult kiiresti dokumenteerida. Tee kahjustustest fotod ja videod – nii hoonest, esemest kui ka tekkinud olukorrast laiemalt. See on oluline, et kahju ulatust saaks täpselt hinnata.
Kui võimalik, tuleks edasise kahju tekkimist piirata. Näiteks katta ajutiselt katusekahjustused või eemaldada vesi ruumidest, kuid seda ainult juhul, kui see on ohutu. Näiteks kui puu on langenud hoonele, võib selle pärast pildistamist eemaldada – sageli selgub tegelik kahjustuse ulatus alles siis.
Oluline on ka kahjustatud esemeid kohe mitte ära visata. Sageli on need vajalikud kahju hindamiseks või hüvitise määramiseks. Samuti tuleks alles hoida kõik kahjuga seotud arved ja dokumendid.
Kahjust tuleb teavitada esimesel võimalusel
Kindlustusjuhtumist tuleks teada anda esimesel võimalusel – seda saab teha mugavalt veebis või mobiiliäpis. Kahjuavaldust esitades tasub lisada võimalikult palju infot ja visuaalset materjali, mis aitab juhtumit kiiremini menetleda.
Kahju registreerimisel on vajalik esitada:
- hüvitise saaja andmed (isikukood ja pangakonto number)
- sündmusega seotud materjalid (fotod, videod, arved jms)
- vajadusel lisadokumendid (nt veekahju korral eluruumi tehniline plaan)
- veekahju puhul vähemalt viis fotot, mis näitavad kahjustuste ulatust
Millised on levinumad tormikahjud?
Tormide järel jõuavad kindlustuseni kõige sagedamini juhtumid, kus:
- puud või oksad on langenud hoonetele või sõidukitele;
- tugev tuul on kahjustanud katuseid ja fassaade;
- paduvihm on põhjustanud üleujutusi ja veekahjusid;
- elektrikatkestused on toonud kaasa lisakahjusid.