Ühes oma varasemas keelesäutsus rääkis Kristina Koppel alkoholi tarvitamist tähistavatest tegusõnadest nagu purjutama, trimpama ja keelt kastma. Seekord võtab ta vaatluse alla sõnad, millega tähistatakse inimest, kellele seda tegevust rohkemal või vähemal määral teha meeldib.
Alkoholi armastava inimese tähendust kandvaid nimisõnu on eesti keeles mitmeid: nii saab teda kutsuda lihtsalt joodikuks, alkohoolikuks, napsitajaks või jotaks, nagu näiteks lausetes “Keset sõiduteed kakerdas abitult lalisev jota” või “Ilusate ilmadega satub linnapilti avalikus kohas napsitajaid”. Eriti viina rohkelt juua armastavat inimest saab kutsuda viinaninaks või viinakõriks, aga ka viinapumbaks, nagu näiteks lauses “Isa oli tal kõva viinapump”. Paadunud joodikute kohta on kasutusel sõnad muda- ja sopajoodik, nagu näiteks lauses “Üldiselt ei saa inimesest mudajoodikut, kui ta ühe pitsi võtab”. Kui kellelegi meeldib juua peamiselt peediveini või muud kehva kraami, saab teda kutsuda lihtsalt peedivennaks.
Samuti saab napsutada armastavat inimest kutsuda napsi- ja topsisõbraks, kärakameheks või joomakõriks, nagu näiteks lauses “Ta on üks igavene pullivend ja villaseviskaja, vanasti oli ta veel kõva kärakamees ka”. Huvitaval kombel on napsisõpradeks peetud ka koeri ja karusid, sest just joomakaruks, joomakoeraks ja lakkekrantsiks saab napsitajaid kutsuda, nagu näiteks lauses “Ma ei taha endast lakkekrantsi muljet jätta, aga hokit vaadates tahan ma õlut juua”.
Niisiis on eesti keel selles teemas päris loominguline – kui inimene kipub klaasi haarama, leidub tema kohta kohe hulk värvikaid nimetusi, leebetest kuni üsna hinnangulisteni. Ent sõnu valides tasub alati mõelda, kas neid alati üldse vaja on. Mõnikord on targem mõned asjad ütlemata jätta – nagu ka teinekord on targem jätta mõni klaas tõstmata.
***
Lugemissoovitus: Risberg, Lydia (2026). Keeleminutid. Kumb on halvem olla, joomakaru või joomakoer? ERR Kultuur, 04.05.2026.