Venemaa testib valmisolekut elanike mobiliseerimiseks sõtta Ukrainas. Kreml ei ole veel otsustanud mobilisatsiooni välja kuulutada, kuid elavjõu nappuse tõttu rindel võib president Vladimir Putin olla sunnitud seda sammu astuma, kirjutab The Wall Street Journal.
Eelmisel kuul lendasid Venemaa ohvitserid Peterburist Kaliningradi eksklaavi. Lääne luureametnike sõnul tegid ohvitserid seal järelevalvet piirkonna elanike mobiliseerimiseks mõeldud plaanide ja protseduuride üle.
Luureametnike kinnitusel oli Kaliningradis toimunud planeerimisõppus vaid üks paljudest üle riigi läbiviidavatest harjutustest, milles valmistutakse juhuks, kui mobilisatsioon välja kuulutatakse.
Ametnike sõnul ei ole Kreml veel otsustanud sellist sammu astuda ning tõenäoliselt ei tehta seda enne septembri lõpus toimuvaid parlamendivalimisi.
Samas võib Venemaa riigijuhi Vladimir Putini tungiv kavatsus vallutada kogu Ida-Ukrainas asuv Donbassi piirkond sundida teda tegutsema.
Viimastel kuudel ei ole Moskva suutnud värvata piisavalt uusi sõdureid, et asendada lahinguväljal hukkunuid ja haavatuid. USA ja Euroopa ametnike hinnangul võivad isikkoosseisuga seotud probleemid tekitada olukorra, kus ei jää muud üle, kui kuulutada välja uus mobilisatsioonilaine, mille sarnast pole aastaid nähtud.
Kaliningrad, kus möödunud kuul toimus mobilisatsiooniõppus, on hiljuti sattunud kõrgendatud tähelepanu alla, kuna Lääne luureametnikud on hoiatanud, et piirkond võib mängida olulist rolli Moskva sõjalistes plaanides. Ametnike sõnul võib Venemaa võimalikus vastasseisus läänega hõivata osa Suwałki koridorist.
Putini eelmine mobilisatsioon, mis kuulutati välja 2022. aasta septembris rindejoone stabiliseerimiseks, tekitas üle riigi kaose. Sajad tuhanded mehed lahkusid Venemaalt, mis tõi kaasa lennupiletite kokkuostmise ja tundidepikkused järjekorrad piiripunktides naaberriikidesse, nagu Gruusia ja Kasahstan.
Nüüd on viimaste nädalate ja kuude kuulujutud lähenevast mobilisatsioonist tekitanud Venemaal taas ärevust ning elanikud otsivad internetis võimalusi vajadusel kiiresti riigist lahkumiseks.
Moskva tolliteenistus teatas eelmisel nädalal, et liiklus Venemaa ja Gruusia vahelises Verhnij Larsi piiripunktis purustas rekordi: ühe päeva jooksul ületas piiri üle 20 000 inimese. Gruusia siseministeerium vaidlustas need andmed.
Gruusia ja Armeenia kinnisvaramaaklerite sõnul on viimastel nädalatel mõlemas riigis kinnisvarahinnad tõusnud, mille põhjuseks on osaliselt ootus uue Vene emigrantide laine järele.
Mobilisatsiooni väljakuulutamine võiks aidata tugevdada Venemaa rindejoont ja kiirendada edasitungi Kramatorski ja Slovjanski suunas, mis on kaks viimast suuremat Ukraina kontrolli all olevat linna Donbassis. Kui aga selline samm astutakse nii hilja aasta lõpus, vahetult enne talve, mis lahingutegevust aeglustab, on ebaselge, millist praktilist mõju see avaldaks, märkis leht.
“Ma ei usu, et see osutub Venemaa jaoks otsustavaks, ja sel aastal on tegelikult juba liiga hilja, küll aga võib see mõjutada olukorda 2027. aastal,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Carnegie Endowment vanemteadur Michael Kofman. “Kui neil on selged tähtajad sel aastal saavutatavatele eesmärkidele, nagu ülejäänud Donbassi vallutamine, siis oleksid nad pidanud mobiliseerima juba mitu kuud tagasi.”
Avalikult toetab sõda enamik venelasi ning on ebatõenäoline, et massimobilisatsioon tooks kaasa märkimisväärseid rahutusi. Siiski on Venemaa küsitlusagentuuride andmetel entusiasm sõja osas viimastel kuudel raugenud.
Massimobilisatsioon koormaks rahaliselt rängalt ka Venemaa majandust.
“Venemaa pandiks sõjaliste edusammude nimel veelgi enam oma tulevikku,” sõnas konsultatsioonifirma Eurasia Group direktor Alexander Kolyandr. “Neid inimesi tuleb toita, majutada, relvastada ja neile palka maksta, lisaks eemaldatakse nad juba niigi pingeliselt tööturult. See avaldaks eelarvele tohutut survet.”
Ametlikult on Venemaal sõtta värbamine endiselt vabatahtlik, kuigi võimud kasutavad rindel isikkoosseisu suurendamiseks üha enam jõumeetodeid, manipuleerimist ja isegi vägivalda.
Samas võivad uuendused kodanike andmete haldamises anda Kremlile vahendid meeste järk-järgulisemaks mobiliseerimiseks, mis aitaks vältida massipaanikat.
Viimaste aastate jooksul on Venemaa loonud andmebaasi kõigist sõjaväekohustuslikus eas ja teenistuskõlblikest meestest ning hakanud saatma kutseid neile, kes peavad värbamispunkti ilmuma. Venemaa võimud võivad selliste teavituste saatmist üle riigi suurendada, tõstes kutsutute arvu järk-järgult.
“Neil on lihtsam konna aeglaselt keeta, kutsudes inimesi teenistusse väikeste rühmadena,” lausus Saksa poliitilise mõttekoja Friedrich Eberti Fondi Venemaa analüütik Aleksei Jussupov. “See ei oleks üldse võrreldav 2022. aastaga.”
“Alates eelmisest mobilisatsioonist on Kreml püüdnud veenda venelasi, et peab seda sõda vastutustundlikult,” lisas ta. “Selle veendumuse purustamine oleks ohtlik.”