Bessenti sõnul on tegu suurima „rahandusliku ründeoperatsiooniga„, mida ajalugu eales näinud on. Detailid teatatakse esmaspäeval toimuval pressikonverentsil, kuid arvatavasti on plaanis pigem olemasolevate sanktsioonide karmim jõustamine kui uute kehtestamine, vahendab CNN. Eelkõige on plaanis alustada Iraani ja eriti selle naftasektoriga koostööd tegevate välisettevõtete pitsitamist.
USA president Donald Trump lubas pühapäeval, et sihikul on kõik Iraaniga koostööd tegevad riigid. Teoreetiliselt hõlmaks see ka näiteks Hiinat ja Venemaad, kuigi detaile pole Trump kinnitanud. „Iga riiki, kes lubab oma rahandusasutustel, firmadel, lennujaamadel või valitsusorganitel Iraanile mis tahes päästerõngast pakkuda, tabavad tohutud majanduslikud tagajärjed,“ kirjutas Trump portaalis Truth Social.
Eelmisel teisipäeval teatas Araabia Ühendemiraatide valitsus, et lõpetab Iraani raketirünnakute tõttu igasuguse kaubanduse ja finantskoostöö Iraaniga. Enne sõda tuli üle 30% Iraani importkaupadest AÜE-st.
Iraani julgeolekunõukogu sekretär ja uuendatud režiimi üks mõjukamaid tegelasi Mohsen Rezaei ütles pühapäeval, et kui majandussõda tema riigi vastu jätkub, astub Iraan samme selleks, et Hormuzi väinast ega mujalt Pärsia lahelt ei jõuaks maailmaturule tilkagi araabiamaade naftat. „Iraan tõlgendab mis tahes riigi osalemist USA majandussõjas sõjalise sammuga,“ ütles Rezaei.
Uudis sanktsioonide karmistamisest tekitas rahvusvahelistel turgudel samal ajal optimismi, kuna majandusliku surve ähvardused viitavad, et esialgu lükkub suurema sõjalise eskalatsiooni oht Iraanis ilmselt edasi. Brenti toornafta hind on langustrendis ning jäi esmaspäeva hommikuks alla 93 dollari.
Märgina kõneluste jätkumisest külastavad Iraani sel nädalal rahuvahendajatest riikide kõrged esindajad. Esmaspäeval viibib Teheranis Pakistani mõjuvõimas armeejuht Amir Munir. Teisipäeval saabub Iraani pealinna Omaani välisminister Sayyid Badr Albusaidi, kes jätkab kõnelusi Hormuzi väina liikluse korraldamise teemal, kui kaubandus täismahus taastuma peaks.