Ainult kaks protsenti Soome elanikest toetab praeguse valitsuse jätkamist pärast kevadel toimuvaid parlamendivalimisi, selgub Yle korraldatud küsitlusest.
Vaid kaks protsenti vastanutest toetas praegu võimul olevat Koonderakonna, Põlissoomlaste, Rootsi Rahvapartei (RKP) ja Kristlike Demokraatide koalitsiooni. Isegi nende erakondade toetajate jaoks ei ole praeguse valitsusliidu jätkamine esimene valik.
Taloustutkimuse korraldatud veebipaneeli uuringus ei selgunud ühtegi kindlat soosikut. Vastused jagunesid erinevate valitsusvariantide vahel ühtlaselt.
Parima võimaliku valitsusena mainiti enim Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDP) juhitud punarohelist valitsust (13 protsenti). See sarnaneb varasema, Antti Rinne ja Sanna Marini juhitud valitsusega.
Peaaegu võrdset toetust omavad SDP juhitud vasakpoolne valitsus (12 protsenti), sinipunane valitsus (11 protsenti) ja Põlissoomlaste juhitud parempoolne valitsus (11 protsenti). Viimase populaarsus põhineb peaaegu täielikult Põlissoomlaste ja Kristlike Demokraatide toetajate vastustel.
Uuringut hinnanud Tampere ülikooli politoloogiaprofessor Elina Kestilä-Kekkonen tõdes, et vastajate soovitud alternatiivne suund ei ole üheselt mõistetav. “SDP-d nähakse loomuliku valitsuse moodustajana, kuid kodanike arvates võib SDP ümber koondunud valitsus olla väga erinev: kas punaroheline, vasakpoolne, punamulla- või sinipunane valitsus,” sõnas ta.
Küsitluses torkab silma, et vaid väike osa praeguste võimuerakondade toetajatest loodab peaminister Petteri Orpo (Koonderakond) valitsuse jätkamist.
“Vajatakse midagi uut. Opositsioon on alati tugevam, isegi kui ei paku välja selget alternatiivi,” võttis Kestilä-Kekkonen olukorra kokku.
Eelmisel nädalal ei välistanud valitsusse kuuluva RKP esimees Anders Adlercreutz võimalikku tulevast valitsuskoostööd Põlissoomlastega.
Kümmekond aastat tagasi tegutsenud Juha Sipilä (Soome Keskerakond) juhitud alternatiiv ei ole vastajate seas samuti populaarne. Vaid viis protsenti uuringus osalenutest pidas parimaks variandiks Koonderakonnale, Põlissoomlastele ja Keskerakonnale toetuvat valitsust.
Küsitluse kohaselt toetavad naisvastajad keskmisest enam SDP juhitud valitsust, mehed aga parempoolseid valitsusi.
Kestilä-Kekkoneni sõnul on see nähtus sarnane mujal Euroopas toimuvaga. Uurija nimetab seda moodsaks sooliseks lõheks, mis joonistus välja juba eelmiste parlamendivalimiste ajal.
“Kõrgelt haritud naised on peaaegu kõikjal Euroopas pöördunud oluliselt vasakpoolsete erakondade poole, samas kui madalama haridusega mehed eelistavad parempoolseid. See erinevus on üsna kooskõlas haridusliku lõhega,” ütles ta.