Norra jätkab Barentsi meres nafta- ja gaasivarude kasutuselevõttu hoolimata Euroopa Liidu toetusest Arktika süsivesinike tarnete moratooriumile, ütles Norra energeetikaminister Terje Aasland Reutersile.
Pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse on Norrast saanud Euroopa suurim maagaasi tarnija. Norra katab umbes 30 protsenti Euroopa Liidu ja Suurbritannia gaasivajadusest.
Eelmisel aastal oli riigi gaasitootmine rekordtaseme lähedal, naftatoodang aga kõrgeim alates 2009. aastast. Ametlike prognooside kohaselt langeb tootmine pärast 2030. aastat siiski järsult, kui ei avastata ega võeta kasutusele uusi maardlaid.
“Praeguses geopoliitilises ja julgeolekuolukorras ning arvestades ressursside seisu, usun, et tegevuse jätkamine Barentsi meres teenib nii Norra kui ka Euroopa huve,” ütles Aasland Reutersile.
Euroopa Liit toetab praegu keskkonnakaalutlustel uute puurimiste keelustamist Arktikas, kuid kaalub energiajulgeolekuga seotud murede tõttu oma poliitika ülevaatamist.
Norra suurima naftafirma Equinor juht Anders Opedal märkis, et Barentsi merest ammutatud naftat ja veeldatud maagaasi (LNG) saab tarnida kõikjale maailmas, kui Euroopa Liit peaks neist keelduma.
“Ainus, mis selle all kannatab, on tegelikult Euroopa julgeolek. Meil on vajalik paindlikkus olemas,” ütles Opedal esmaspäeval.
Norra eesmärk on tootmismahu säilitamine
Aaslandi sõnul on Norra eesmärk hoida nafta- ja gaasitootmist ning eksporti praegusel tasemel vähemalt kuni 2035. aastani, kusjuures Barentsi mere toodang on siin võtmetähtsusega.
“Kui Norra soovib jääda Euroopa pikaajaliseks nafta- ja gaasitarnijaks […], peab Arktika olema osa sellest arutelust,” märkis energeetikaminister.
Norra on EL-i ametnikega peetud läbirääkimistel väitnud, et nafta- ja gaasitootmiseks avatud Barentsi mere osad on sarnaselt Põhjamerega jäävabad. Seetõttu on seal naftalekete ja muude keskkonnamõjude oht väiksem. Samuti aitavad need säilitada töökohti ja asustust riigi Venemaaga piirnevates põhjapiirkondades.
Aasland avaldas lootust, et Brüssel võtab Norra argumente kuulda, kuid lisas, et Barentsi mere ressursside kasutuselevõtt on riigi suveräänne õigus isegi siis, kui EL jätkab moratooriumi toetamist.
“Me arendame neid piirkondi ja seejärel jääb Euroopa Liidu otsustada, kas kehtestada selle gaasi või nafta ostmisele moratoorium,” sõnas Aasland.
Ministri sõnul müüakse Arktika naftat niikuinii maailmaturul, samal ajal kui gaasi saab veeldatud kujul eksportida kõikjale maailmas Hammerfesti lähedal asuvast Equinori Melkøya LNG-tehasest.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol on samuti kutsunud EL-i üles vaatama üle oma vastuseisu Arktika uutele nafta- ja gaasiprojektidele, rõhutades, et energiajulgeoleku tagamiseks läheb vaja ka tulevasi tarneid.
Sellise sammu kriitikud aga leiavad, et uute Arktika projektide käivitamiseks kuluks aastaid ning need aitaksid Euroopa lähiaja energiaprobleeme lahendada vaid vähesel määral.
Norra kui Euroopa “rohepatarei”
Lisaks naftale ja gaasile toodab Norra enamikul aastatel taastuvenergia ülejääki ulatuslikust veehoidlate ja vooluveekogude võrgustikust, mis toidab hüdroelektrijaamu. Seda energiat on eksporditud Euroopasse piiriüleste kaablite kaudu.
Varasemalt on Norra esitlenud end Euroopa “rohepatareina”, kuid ministri sõnul on see mõte nüüdseks iganenud, sest Norra üksi ei suuda Euroopa elektriturgu tasakaalustada.
“See oli vigane idee,” nentis Aasland.
See kontseptsioon soosis uute elektriühenduste, sealhulgas Suurbritannia ja Saksamaaga seotud kaablite ehitamist. Samas on see pälvinud Norras ka vastuseisu, kuna elektrihinnad Euroopas on kerkinud.
Sügavam integreerumine Euroopa elektrisüsteemiga muutis Norra Mandri-Euroopa hinnakõikumiste suhtes haavatavamaks.
Aaslandi kinnitusel ei plaani Norra ehitada uusi elektriühendusi, kuid jääb pühendunuks tugevale energiakoostööle Euroopaga.
Minister ärgitas mandririike tugevdama oma stabiilset elektrivarustust, mida on nõrgestanud söe- ja tuumaelektrijaamade sulgemine ning alainvesteerimine uutesse gaasielektrijaamadesse. Tema sõnul aitaks see hindu langetada ja suurendada riikidevaheliste elektrivoogude vastastikkust.
“Tulevik peitub väga tugevas ja integreeritud süsteemis,” lausus Aasland.