Edukas ja turvaline tööle naasmine eeldab inimese, arsti ja tööandja vahelist koostööd. Arst on see, kes hindab töötamise võimalikkust ja tingimusi, patsient teeb lõpliku otsuse oma valmisoleku kohta ning tööandja kaalub, kuidas töökorraldust kohandada. Jõukohane töö aitab säilitada kontakti kolleegidega ning annab võimaluse tasapisi tavapärase koormuse juurde tagasi tulla.
Taastusarst Annelii Jürgensoni sõnul tunnevad patsiendid lahenduse vastu huvi, ent kardavad sageli, et töötamine võib paranemist pidurdada. Sellest hoolimata soovitab ta paindlikku lahendust kaaluda. «Väiksema koormusega alustamine aitab oma tegelikku võimekust hinnata ning järk-järgult tööellu naasta,» julgustab dr Jürgenson.
Rahvusvahelise lennundusettevõtte Magnetic Group personalijuht Ave Soon on kogenud, et paindlikkus tasub end ära ja on kasulik mõlemale poolele. «Kõik juhtumid on erisugused, aga kindlasti on võimalik leida see win-win lahendus nii töötajale kui ettevõtjale. Töötaja tunneb, et teda väärtustatakse,» märgib Soon.
Kuidas taastub täispalga suurune sissetulek?
Süsteemi suurimaks võluks on töötaja rahaline turvatunne. Tööandja maksab pikal haiguslehel olijale töötasu vastavalt tehtud tööle ja koormusele, kuid vähemalt 50 protsenti haigestumisele eelnenud kalendrikuu palgast – ja seda isegi juhul, kui tegelik töökoormus on poole võrra väiksem. Tervisekassa hüvitab seejärel varasema keskmise töötasu ja tööandja makstud palga vahe. Nii taastubki inimese täielik sissetulek.
Kohandatud tingimustel on lubatud töötada kuni viis kuud ehk 152 päeva ning soovi või tervisemurede süvenemise korral võib töö igal ajal katkestada.
Riigikogu seadustas pika haiguslehe ajal töötamise 2024. aastal. Kui algselt sai tööle asuda alles 61. haiguspäevast, siis käesoleva aasta aprillist on piiri toodud märksa varasemaks, võimaldades naasmist juba 31. päevast. Lisaks pikenes lubatud töötamise periood 122 päevalt 152 päevale. Kogu süsteemi loomist ja elluviimist kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
Loe lisaks Terviseportaali veebilehelt.