Ajaleht Financial Times kirjutab, et Pärsia lahe konflikti tõttu impordib India üha rohkem Venemaalt pärit toornaftat ning juunis ja juulis tarnis riik Venemaalt üle 2,6 miljoni barreli naftat päevas.
India vähendas varem Venemaa nafta ostmist, kuna USA president Donald Trump kritiseeris riiki Moskva sõjamasina rahastamise eest. Veel veebruaris ostis India Venemaalt umbes miljon barrelit naftat päevas, kuid juunis ja juulis kasvas see kogus 2,6 miljoni barrelini päevas, moodustades rohkem kui poole riigi naftaimpordist.
India peab importima ligi 90 protsenti oma toornafta- ja gaasivajadusest ning Lähis-Ida konflikt paljastas maailma rahvarohkeima riigi energiajulgeoleku kitsaskohad.
Washington ega Teheran pole endiselt kokkuleppele jõudnud ning seetõttu pööras India taas pilgu Venemaa poole. Ka USA lubas kriisi mõju vähendamiseks erandeid, mis võimaldasid Indial jätkata Venemaa nafta ostmist.
India valitsus püüab samas ka energiaallikaid mitmekesistada ja otsib selleks alternatiivseid lahendusi. Uute lahenduste leidmine võtab aga aastaid ning fossiilkütused on riigi energiavarustuse seisukohalt endiselt kriitilise tähtsusega.
Ekspertide hinnangul ei suuda India siiski lähiajal naftast loobuda ning riigi peamine eesmärk lähiajal on mitmekesistada tarnijaid ja transporditeid.
“Süsteemi ei saa muuta üleöö. Söe, nafta ja gaasi osas seisab India silmitsi kattuvate riskidega, mis on seotud impordisõltuvuse, tarnijate kontsentratsiooni, piiratud ladustamise, taristu kitsaskohtade ja otsese kokkupuutega ülemaailmsete hindade volatiilsusega,” ütles New Delhis asuva mõttekoja CEEW tippjuht Hemant Mallya.
Ajaleht Financial Times kirjutab, et India keskendub nüüd oma reservide suurendamisele. Samuti uuritakse võimalust, et riik ladustaks osa oma reservidest Araabia Ühendemiraatides.
Kuna Lähis-Ida kriis mõjutab ka gaasiturgu, on India, nagu ka paljud teised Aasia riigid, linnade energiavarustuse tagamiseks läinud üle kivisöele. Viimase kümne aastaga on India söetootmine kasvanud 70 protsenti, ulatudes ligi miljardi tonnini.