Siseministrile esitatud sisekaitsealases nõuandes leidub muu hulgas soovitus teha kriitilistele ametikohtadele asuvatele inimestele elementaarne taustakontroll, mille järele olevat tekkinud suurem vajadus eelkõige viimaste aastate julgeolekuolukorra tõttu. Kaitsepolitsei hinnangul tuleks sellega seotud õiguslikud küsimused lahendada eraldi seadusega.
Igal aastal esitavad jõuametid siseministrile oma nägemuse sellest, mida oleks vaja riigil teha selleks, et elanike siseturvalisus ja -julgeolek oleks tagatud ning elanikud kaitstud.
Tänavuses nõuandes toob kaitsepolitsei välja, et vajadus teha kriitilistele ametikohtadele asuvatele töötajatele taustakontrolle on seoses Venemaa agressiivse käitumisega hüppeliselt kasvanud ja toob eraldi välja näiteks kaitsetööstuse valdkonna. Õiguslikud alused taustakontrollide tegemiseks võiks paika panna eraldi taustakontrolliseaduses, ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul.
“Üldregluatsioon aitaks paremini julgeolekut tagada, praegu tehakse tasutakontrolle mitmete eriseaduste alusel – siin on lennundusseadus, vangistusseadus, kaitseväekorralduse seadus, politsei-ja piirivalveseadus ja veel mõningad. Need on kõik eri valdkondade peale ehk siis nende nõuded ja suunised on erinevad ja pole ühtlased,” selgitas Tuul.
Kaitsepolitsei pressiesindaja lisas, et taustakontrolle tehakse ka praegu kõrgema riskiga ametikohtadele kandideerijatele ning otsest vajadust seda ringi laiendada kapo ei näe.
“Praegusel juhul küll mitte. Küll ma pean ütlema, et viimastel aastatel tänu julgeolkuolukorrale ja Ukrainas toimuvale on taustakontrollide hulk aasta-aastalt tõusnud, aga laiendadad seda ringi ei ole vaja,” lausus Tuul.
Siseminister Igor Taro sõnul on aga ametikohti, kus taustakontrolli on vaja teha, juurde tulnud.
“Meil on tekkinud tundlikke ametkohti, kus tegeletakse riigisaladusega, oleme vaadanud palju põhjalikumalt seda, keda me võtame tööle elutähtsate teenuste objektidele – sama moodi on seal teatud ametikohti, mis vajavad kontrollimist,” ütles Taro.
Tõepoolest, aastal 2024 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatused laiendasid elutähtsa teenuse osutajate ringi. Kokku on Eestis nüüd 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Viimati lisandusid perearstiteenus, ravimite ja toiduga varustamine, aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused. Hädaolukorra seaduse mõistes peab sellise teenuse pakkuja juurde kriitilisele töökohale kandideerija läbima ka taustakontrolli.
Tööandja ega riigiasutus ei saa teha taustakontrolli omavoliliselt – selleks peab olema otsene seaduslik alus ning isikut tuleb taustakontrolli läbiviimisest teavitada.