Veebiväljaanne Politico kirjutab, et parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) võimalik valimisvõit valmistab peavooluparteidele üha suuremat peavalu. Kui AfD tuleb Saksi-Anhalti liidumaal võimule, ei saa peavooluparteid enam paremäärmuslikuks peetavat erakonda lihtsalt ignoreerida, vaid peavad sellega mingil määral tegema koostööd.
AfD võib võita 6. septembril peetavad Saksi-Anhalti liidumaa valimised ning Ulrich Siegmund võib kerkida piirkonna juhiks. Paljud poliitikud peavad Siegmundi paremäärmuslaseks, kuid valimiste võidu korral võib ta hiljem asuda juhtima Saksamaa 16 liidumaa peaministrite iga-aastast koostööd.
AfD naudib Ida-Saksamaal suurt populaarsust ning võib saavutada Saksi-Anhalti liidumaal absoluutse enamuse. Kui Siegmund piirkonna juhiks tõuseb, tähendaks see AfD jaoks olulist sammu poliitilisest isolatsioonist väljumise suunas.
Peaministrina oleks Siegmundi üks esimesi ülesandeid asuda juhtima Saksamaa 16 liidumaa peaministrite regulaarsete konverentside iga-aastast roteeruvat eesistumist. Tavaliselt kaasneb selle rolliga visiit Berliini ja ühine esinemine kantsleriga ajakirjanduse ees.
Kantsler Friedrich Merz on samas öelnud, et AfD seab kahtluse alla Saksamaa Liitvabariigi alates 1949. aastast tehtud põhimõttelised otsused. Merz pole oma murega üksi, ka teised peavooluparteid ja suur osa Saksa meediast näevad AfD-s ohtu riigi liberaalsele sõjajärgsele korrale. Seega pole veel selge, kuidas riigi poliitiline ladvik tuleks toime AfD juhitud liidumaaga.
Mitmed poliitikud kardavad ka, et AfD juhitud liidumaa võiks saada ligipääsu tundlikule infole, mida Venemaa saaks enda huvides ära kasutada. Politico kirjutab, et Berliinis kaalutakse nüüd lahendusi, kuidas tulla toime populistide juhitud liidumaaga.
Üheks variandiks oleks korraldada tundlikel teemadel mitteametlikke kohtumisi, kuhu AfD esindajat ei kutsutaks. Sellistel kohtumistel osaleksid ainult 15 siseministrit, ilma Saksi-Anhalti esindajata.
“See idee on kindlasti mõeldav. Kui kaua see toimiks ja kas kohtud seda taluksid, on muidugi teine küsimus,” ütles Saksimaa konstitutsioonikohtu endine kohtunik Christoph Degenhart.
Lisaks võib Berliin piirata AfD juurdepääsu luureinfole.
“Me saame oma ühistesse infosüsteemidesse ehitada Hiina müüre, tõkkeid, mis blokeerivad teatud teavet,,” ütles sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) poliitik ja Tüüringi liidumaa siseminister Georg Maier.
Samuti võib Berliin avaldada AfD juhitavale liidumaale rahalist survet, näiteks vähendades sellele eraldatavaid toetusi. Selleks võiks kasutada Saksamaa liidumaade rahanduslikku tasandusmehhanismi, mille kaudu suunatakse jõukamatest liidumaadest raha väiksema tulubaasiga piirkondadesse. Saksi-Anhalt on sellest süsteemist aastaid tugevalt sõltunud. Selline samm võib aga kaasa tuua ulatuslikud õigusvaidlused.
Kõige viimase sammuna võib Berliin rakendada ka põhiseaduses sätestatud meedet, millega föderaalvalitsus võiks sundida liidumaad föderaalseadusi järgima. Seda võimalust pole Saksamaal seni veel kasutatud.
Politico toob veel välja, et AfD liigne survestamine võib populistidele lõpuks hoopis kasuks tulla. AfD saaks siis väita, et poliitiline eliit püüab valimistulemusi eirata. Juba praegu väheneb avalikkuse toetus AfD-vastasele tulemüürile ning üha rohkem inimesi leiab, et populistid tuleks mingil määral kaasata valitsemisse.