Nädal enne uue kooliaasta algust on Eestis koolikohata 1893 põhikooli lõpetanut, neist 761 elab rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) haridustaristu ja -võrgu osakonna nõunik Kadi Serbak.
Serbaki sõnul jälgib HTM igapäevaselt koolikohtade leidmise hetkeseisu. Kuna jätkuvastuvõtud koolidesse veel käivad, pole HTM-il veel täielikku ülevaadet noortest, kes pole peale põhikooli lõpetamist uut õppekohta leidnud. Koolid peavad vastuvõetud õpilased kandma Eesti hariduse infosüsteemi, kust HTM näeb, palju õpilasi veel koolikohata on.
HTM-i õppimiskohustuse projektijuht Külli Solo sõnas, et paljudes koolides ei tehta seda vastuvõtuprotsessi käigus ning on noori, kes on saanud koolikoha, aga pole infosüsteemi kantud.
Lõplik põhikoolilõpetajate arv, kes edasi õppima ei lähe, selgub 10. septebri paiku. HTM-i andmete järgi on eelmistel aastatel olnud umbes 800 põhikoolilõpetajat, kes edasi õppima ei lähe. Prognoos on sama ka selleks aastaks.
Serbaki sõnul proovib ministeerium praeguse olukorra lahendamiseks leida koostöös kohalike omavalitsustega lahendusi.
Ministeeriumis analüüsitakse, kuidas muuta põhikooli lõpetamine ja koolikohtade leidmine tuleval aastal ladusamaks ja stressivabamaks. “Oleme andnud ka Tallinna linnale teada, et soovime arutada võimalusi suurendamaks ettevalmistava õppe kohtade tellimust Tallinna rakenduslikus kolledžis,” ütles Serbak.
Jätkuvastuvõtt käib
Haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et koolides käivad iga päev jätkuvastuvõtu tegevused, mis tähendab, et lõpuks leiavad kõik õpilased endale õppekoha.
“Kindlasti õpikohustuse täitmiseks õppekoht on ja kui õpilased praegusel hetkel vajavad veel nõustamist, võib julgelt võtta nende koolidega ühendust, kus vastuvõtud veel käivad,” lausus Matsin.
“Kõik õppijad leiavad õppimiseks võimalusi. Riigi ja linna koostöös peaks tegelikult Tallinnas jätkuma õpekohti lõpuks kõikidele õpilastele,” kinnitas ta.
Tallinna abilinnapea Andrei Kante ütles eelmisel nädalal, et põhjus, miks nii paljudel noortel ei ole oma edasiõppimise võimaluste osas veel augusti lõpus selgust, on see, et põhikool lastakse lõpetada õpioskusteta noortel.
Matsin oli nõus, et põhihariduse käes on mitu võtit: põhikoolilõpetaja peaks saama nõu, kuhu õppima minna ja olema kursis, et kutseerialades peitub palju õppimisvõimalusi.
“Me oleme tegelikult seda varem ka välja toonud oma sõnumis, et just põhikooli karjäärinõustamine on oluline ja põhikooli ettevalmistus kolmanda kooli astme lõpus õpilast liikuma edasi on võtmetähtsusega. Selles osas kahtlemata õigus,” ütles haridusministeeriumi osakonnajuhataja.
Ka Tartus on koolikohata noori
Tartu linnas oli reedese seisuga kokku umbes sada noort, kes pole koolikohta leidnud, seda otsinudki või on Eestist üldse lahkunud, nagu näiteks Ukraina sõjapõgenikud. See arv on aga veel pidevas muutumises, sõnas Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave.
Ta rääkis, et Tartus käib jätkuvastuvõtt mõnes gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses, nagu Tartu rakenduslikus kolledžis ja Tartu kunstikoolis. “Praegu käib kandideerimine ja protsess on pooleli ehk tegelikult ma arvan, et 1.septembriks jääb neid veel vähemaks, kes ei ole endale õppekohta leidnud,” nentis Raave.
Õppimiskohustusega seoses käivitub sel õppeaastal esmakordselt ka ettevalmistav õpe, mis on mõeldud kuni 18-aastastele noortele, kes vajavad pärast põhikooli tuge, et järgmisele haridusastmele suunduda.
Raave sõnul on Tartu näitel probleem see, et nii Tartu kunstikoolis kui ka rakenduslikus kolledžis on juba täis kõik riigi poolt tellitud ettevalmistava õppe kohad.
Raave ütles, et koolidel oli võimalus õpilasi ettevalmistavasse õppesse juba ise vastu võtta. “Õpilased kandideerisid, koolid võtsid nad vastu, aga nüüd pole ettevalmistava õppe kohti kõige keerulisemale õpilaskonnale, kes koolikohta ei leia,” selgitas ta. Raave hinnangul on vaja teha neid kohti juurde.
Ettevalmistav õpe peaks olema äärmuslik meede
Solo sõnul võib käimasolev jätkuvastuvõtt ka ettevalmistava õppe kohtades muutusi tuua, aga õppekohtade arvu osas peetakse kohalike omavalitsustega läbirääkimisi.
“Ettevalmistav õpe on äärmuslik vahend, mõeldud just nendele 800-le, mitte edasi õppivale noorele,” sõnas Solo.
Veel augusti alguses selgus, et HTM tahab tulevast aastast alustada vastuvõttu ettevalmistavasse õppesse 1. septembrist ehk pärast põhi- ja jätkuvastuvõttu. See peaks tagama, et ettevalmistavat õpet pakutakse vaid neile noortele, kellel pole 1. septembriks õppekohta või kes vajavad täiendavat tuge.