Valitsus alustab teisipäeval järgmise aasta eelarve kõneluste ja riigi eelarvestrateegia aruteludega. Reformierakond peab kõige olulisemaks eelarvedefitsiidi vähendamist, Eesti 200 aga majanduse ja inimeste toetamist. Keskerakond ei kavatse toetada eelarvet, mis ei paranda riigi rahanduse olukorda.
Reformierakond rõhub eelarvekõnelustel eelkõige vajadusele parandada praegust eelarvepositsiooni vähemalt poole protsendi võrra SKP-st.
“Poole protsendi võrra parandada eelarvepositsiooni. Maksimaalselt võiks järgmise aasta eelarve olla defitsiidis nelja protsendiga. Mis leevendab selle eesmärgi saavutamist, on, et meil majandus kasvab – mitte elavalt, aga siiski – inimesed töötavad, maksud laekuvad,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkerman (Reformierakond).
Teine soodustav mõjur on inflatsiooni vaibumine.
“Indekseeritavad kulud, pensionikulud – need indeksid järgmisel aastal on suhteliselt väiksed. Kui pensione indekseeritakse inflatsiooni ja palgakasvuga, siis see indeks järgmiseks aastaks on väiksem. Samuti ei tohiks olla väga suurt palgakulude survet, sest palkade ostujõud on säilinud,” ütles Akkermann.
Teine valitsuserakond, Eesti 200, rõhub majanduse ja inimeste toetamisele.
“Ma arvan, et me peame toetama oma inimesi ja majandust. Me oleme viis protsenti kaitsekulusid broneerinud pikalt ette ja ülejäänud osa riigieelarvest me peaks tõstma selleks, et me suudaks majanduskasvu hoida ja konkurentsivõimet tõsta. Me ei peaks investeeringuid tagasi pöörama, investeeringutel on eelarves suur osa. Eesti on suur investeerija, aga ma arvan, et me peaks sellega jätkama,” lausus haridusminister ja Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Kallas nõuab õpetajate palgatõusu, täiendavat raha kutseharidusse ja digiarengusse.
“Eelarvedefitsiidi vähendamine tähendab vajadust kärpida ja kärpida haridusest, tervishoiust, sotsiaalvaldkonnast. Mina hetkel ei näe, kust need kärped peaksid tulema. Me oleme seal pidurdanud kulude kasvu päris märkimisväärselt – sadu miljoneid. Ma ei näe, et meil oleks sealt võimalik tagasi hoida,” ütles Kallas.
Riigieelarve vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust koalitsioonil parlamendis ei ole ning toetust on vaja ka opositsioonilt või vähemalt niinimetatud aknaalustelt. Keskerakondlane Andrei Korobeinik ütleb, et tema erakond ei toeta eelarvet, mis ei paranda riigi rahanduse olukorda.
“Peamine probleem on väga suur eelarvedefitsiit ja ei ole ühtegi lahendust koalitsiooni poolt välja pakutud, kuidas me seda keskpikas perspektiivis vähendame ja on tõsine oht, et enne valimisi tekib soov raha jagada igale poole,” lausus Korobeinik.
Kui eelarve jääb vastu võtmata, jätkab riik järgmisel aastal tegutsemist proportsionaalselt tänavuse eelarvega.