Seitsmekohaline pereauto tekkis palju varem kui tänapäeva linnamaastur. 20. sajandi teisel poolel hakati suurte universaalkerega sõiduautode pagasiruumi paigaldama lahtiklapitavaid istmeid. Reisijad istusid seljaga sõidusuunas ning kokkuklapitud istmed sai peita pagasiruumi põrandasse. Näiteks sai 1977. aasta Volvo 245-le tellida kolmanda istmerea, mis suurendas kohtade arvu seitsmeni.
Selline lahendus võimaldas vajadusel lühematel sõitudel vedada rohkem inimesi, kuid ei pakkunud seitset võrdselt mugavat kohta. Viis reisijat istus tavapärastel istmetel, kaks pidid leppima istmetega pakiruumis. Ohutusnõuete ja perede harjumuste muutudes võis tahapoole suunatud istmeid kohata aina harvem, kuid viie alalise ja kahe lisaistme idee jäi elama.
1980. aastatel tõid mahtuniversaalid pereautode vallas pöörde. Chrysler peab nüüdisaegse mahtuniversaali ajaloo alguseks 1983. aastat, Euroopas kujunes aasta hiljem turule jõudnud Renault Espace selle keretüübi sümboliks. Kõrge katus ning ümberpaigutatavad või sootuks eemaldatavad istmed võimaldasid sõitjateruumi reisijate vajaduste järgi kohandada.
Suurtes mahtuniversaalides said kolmandas reas mugavalt istuda ka täiskasvanud. Hiljem kohandati sama ideed ka väiksematele autodele, nende seas 1996. aastal esitletud Renault Scénicule. Sama loogika elab edasi tänapäevastes linnamaasturites. Näiteks Eestis müügile tulnud Chery Tiggo 8 kolmandat istmerida kasutatakse enamasti laste sõidutamiseks või siis, kui mõnel sõidul on vaja lisakohti.
Linnamaastur võttis pereauto rolli üle
Ostjad eelistavad üha sagedamini linnamaastureid ning tootjad omakorda on lisanud linnamaasturitesse kolmanda istmerea. Maailma juhtiva autotööstuse andmete, turu-uuringute ja analüüside pakkuja JATO Dynamicsi teatel moodustasid linnamaasturid 2024. aastal 54 protsenti kõigist Euroopas registreeritud uutest autodest. Klassikalised mahtuniversaalid, näiteks Renault Espace, on tänapäeval muutunud linnamaasturiteks.
Väikebussid ja üksikud alles jäänud mahtuniversaalid on endiselt linnamaasturitest ruumikamad ja leiavad rakendust eriti juhul, kui kõiki kohti kasutatakse igapäevaselt. Mudelivalik on siiski linnamaasturite omast napim ning universaalkerega autodest on kolmas istmerida sisuliselt kadunud. Pere, kes soovib sõiduautot, kuid samas ka kõrgemat isteasendit ja kaht lisakohta, valib enamasti keskmise või suure linnamaasturi.
Kõrgemas autos on lihtsam peita põranda alla kaks kokkuklapitavat istet ja jätta reisijatele rohkem pearuumi. Langev katusejoon võib ruumi piirata ning hübriid- ja elektrimudelites tuleb põrandaalust ruumi jagada akuga.
Pistikhübriidi puhul on see üsnagi keeruline. Näiteks Škoda Kodiaq iV on saadaval vaid viiekohalisena, Chery on aga Tiggo 8 PHEV-i puhul suutnud pistikhübriidajami ja seitse istekohta kokku sobitada. Perele, kes otsib pistikhübriidi, aga ei taha kolmandast istmereast loobuda, on see selge eelis.
Leidub teisigi seitsmekohalisi pistikhübriide, kuid valik Eestis on endiselt napp. Chery Tiggo 8 pistikhübriid kõrval on saaval Mazda CX-80, Hyundai Santa Fe ja Kia Sorento ning mõned preemiumklassi mudelid. Suurele perele sobivate linnamaasturite kogu valikuga võrreldes on nimekiri lühike. Mõne mudeli bensiini- või diiselversioonil on küll kolmas istmerida, kuid pistikhübriid on siiski saadaval ainult viiekohalisena. Nii võib ainuüksi jõuallika valik perele sobivate autode nimekirja tublisti lühendada.
Piiratud valik kajastub ka hinnas. Eestis maksab Tiggo 8 PHEV 41 990 eurot. Hinnalt lähim on Mazda CX-80, mille kampaaniahind algab 51 900 eurost, ehk selle eest tuleks välja käia kümme tuhat eurot rohkem. Hyundai Santa Fe pistikhübriidi hind algab 57 999 eurost. Kia Sorento PHEV maksab kampaania ajal 62 990 eurot, tavahind ületab juba 70 000 euro piiri. Kõik võrdluses toodu hinnad sisaldavad 24% käibemaksu, samas kui registreerimistasu ja iga-aastane mootorsõidukimaks neis ei sisaldu.
5+2 ei tähenda seitset võrdset kohta
Kuidas kolmas istmerida sobib pere vajadustega, seda on kõige parem hinnata ise järele proovides. Oluline on jälgida, kui palju jääb ruumi jalgadele ja põlvedele, kas täiskasvanul jätkub pearuumi, kui kaugele saab teise rea istmeid nihutada ning kas kolmandasse ritta pääseb turvatooli eemaldamata. Pikemal sõidul muutuvad oluliseks ka eraldi õhuavad, akende suurus ja USB-pesad, mida kolmanda istmerea reisijad saavad kasutada.
Pakiruumi mahutavus on samuti oluline. Kui kõik istmed on kasutusel, mahub pakiruumi sageli vaid paar pehmet kotti. Kui lisaistmed kokku klappida, muutub auto taas ruumikaks viiekohaliseks linnamaasturiks. Seetõttu sobib 5+2-lahendus kõige paremini neile, kes lisakohti kasutavad harvem ega sõiduta igapäevaselt seitset inimest ja nende pagasit.
Parim lahendus selgub autot proovides. Kui kolmandat istmerida on plaanis sageli kasutada, tasub proovisõidule tulla koos reisijatega ning võtta kaasa ka vajalikud turvatoolid ning miks mitte ka reisipagas. 5+2-lahenduse tegeliku väärtuse määrab see, kas pere saab kahte lisaistet ka päriselt ja mugavalt kasutada.