Kooli algusega kaasnev ärevus on tavaline, kuid vanemad ei tohiks lapse muret lihtsalt kõrvale jätta. Peaasi.ee psühholoogi Minna Kruusi sõnul võib ärevuse taga olla ka konkreetne probleem, näiteks kiusamine.
Aasta jooksul kogeb suurenenud ärevust hinnanguliselt veerand kuni pool õpilastest. Kooli algusega seotud ärevust pole Kruusi sõnul eraldi täpselt mõõdetud, kuid augusti lõpus suureneb lasteabi poole pöördumiste arv, sest lapsed hakkavad kooli pärast muretsema.
“Eriti nooremate laste puhul nad ei pruugi ise arugi saada, et see võib väljenduda: kõht valutab rohkem, paha on olla, tuju langeb ära, võib-olla tekivad magama jäämise raskused,” tõi ta “R2 päevas” mõningaid märke välja.
Kooli algusega kaasnev teatav ebamugavus on Kruusi sõnul loomulik. Vanem võiks sellest lapsega rääkida ja vajadusel tuua näiteks ka enda kogemuse. Samas ei tohiks lapse muret taandada lihtsalt tavapärasele kooliärevusele. Vanem peaks välja selgitama, mis täpsemalt last häirib.
“Paljudel lastel võib olla ikkagi mingi väga reaalne põhjus. Midagi seal koolis on, mis tekitab rohkem ebamugavust, võib-olla hirmu,” märkis ta. Näiteks võib põhjuseks olla kiusamine.
Kui lapsel on kooli alguse ees suur mure, saab vanem aidata selle väiksemateks sammudeks jagada. Koos võib läbi mõelda une, söömise, kooli alguse rutiini ja muud igapäevased tegevused. Samuti võiks pere enne kooliaasta algust pidada väikese koduse koosoleku, kus räägitakse läbi, millist tuge keegi vajab.
Kui laps ütleb, et ta ei taha kooli minna, tuleb tema tunnet mõista, kuid kooli vältimine ei ole Kruusi sõnul hea lahendus. “Siis see ärevustunne ainult kasvab või ta nagu võidab selle võitluse,” ütles ta ja rõhutas, et ka ärevusega saab õppida tegutsema. “Ärevustunne on meiega kaasas, aga meie julgus on ka meiega kaasas.”
Kooli algus võib tekitada ärevust ka lapsevanemas. Psühholoogi sõnul peaks täiskasvanu püüdma enda ärevust ise reguleerida ega kandma oma muret lapsele üle. Lapsele võib öelda, et ka vanem tunneb kooli algusega seoses ärevust, kuid lapsevanem ei peaks hakkama lapsele oma muret kurtma.
“Tema on ikkagi see täiskasvanu, kes juba vastutab veel rohkem oma tunnete eest kui see laps,” rõhutas Kruus.
Kui ärevus ei taandu, saavad 12–26-aastased noored pöörduda Peaasi.ee nõustamisele, kus õpitakse ärevusega toimetuleku oskusi ja vaadatakse üle baasrutiinid.