Ankara NATO tippkohtumisel õnnestus Washingtoni sisemiste vastuolude kiuste sõnastada Venemaa kui alliansi pikaajaline oht ja anda olulisi lubadusi Ukrainale. Nüüd on aga osa neist lubadustest kõikuma löönud, samal ajal kui USA administratsioon vaidleb ägedalt nii vägede paiknemise kui ka Euroopa rolli üle.
Kas Ankara edu oli vaid hetkeline välgatus? Kuidas mõjutavad Ameerika sisetülid Balti riikide julgeolekut, Euroopa kaitsevõimet ja liitlaste lootusi USA tehnoloogilisele abile – ning kes Washingtonis tegelikult tooni annab?