Näitlejad kannavad roosasid kostüüme, mille lõiked meenutavad sajandivanuse kabaree kelmikaid tantsijaid. Tõsi, kui kadunud Mai Murdmaa näeks näitlejate kõveraid põlvi jalatõstel…, aga seegi on taotluslik võõritustrikk, sest lavastuse sõnum on kõike muud kui traditsioonilisel viisil naise ihu meeste isukale pilgule esitada.
Ühest asjast tunnen siiski puudust, mudas püherdati palju vähem kui ootasin. Aga ilmselt on seegi üks osa lavastuse eesmärgist, üllatada vaatajat käsitlusega, mida ei osanud oodata.