Eesti Energia juht Andrus Durejko ja VKG juht Ahti Asmann kirjutasid peaminister Kristen Michalile, et kui Eesti ei saa põlevkiviõli tootmisele Euroopa Komisjonilt erandit, siis ei ole viie aasta pärast enam majanduslikult mõistlik õli toota. Juba neljapäeval avatakse Auveres pidulikult aga uus õlitehas.
Euroopa Komisjon avaldas kuu aega tagasi ettepanekud, kuidas muuta kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi. Muu hulgas pakkus komisjon välja vähendada hõlpsalt tööstusele mõeldud tasuta süsinikukvoote.
Eesti Energia juht Andrus Durejko ja Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann saatsid mõni päev tagasi peaministrile aga kirja, kus nentisid, et kui kvoodisüsteem tehtaks tõesti ümber nii, nagu komisjon välja pakub, siis muutuks kogu põlevkiviõli tootmine juba aastatel 2031–2033 konkurentsivõimetuks.
Tasuta kvoodid põlevkiviõlitööstusele ei kaoks otseselt küll ära, kuid ettevõtetel oleks kohustus õlitööstuses investeerida heite vähendamisse. Eesti Energiast öeldi, et konks on selles, et õlitootmist dekarboniseerida ehk rohestada on väga keeruline.
“Tasuta kvoodid tegelikult ära ei kao, aga need tuleb kohustuslikus korras investeerida sellesse samasse käitisesse, mis muudab selle omahinna mõistes ebamõistlikuks. […] Paratamatult on õli sees süsinik. Seda ei saa ära elimineerida, see on fossiilkütus. Meil ei ole võimalik seda tehnoloogiat paremaks teha,” rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.
Andrus Durejko Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Põlevkivitööstuse esindajad soovivad Eestile erandit, mis kehtiks seni, kuniks Euroopa Liidus imporditakse vedelkütuseid. See tähendab, et tasuta kvoote peaks järgmisel kümnendil olema samas mahus, kui neid on praegu, kirjutasid põlevkivitöösturid.
VKG juht Ahti Asmann ütles, et kui Eesti ei saa Euroopa Komisjoni plaanile erandit, siis kasvaks ettevõtte maksukoormus järgmise kümnendi alguses mitmekordseks.
“On ju selge, et kui me maksame praegu makse 50 miljonit aastas ja meie maksukoormus kahe- või kolmekordistub, siis on väga vähe ettevõtteid, kes suudavad sellises keskkonnas efektiivselt edasi tegutseda,” ütles Asmann.
Kõige selle taustal plaanib Eesti Energia oma uusima õlitehase avada Auveres ametlikult juba neljapäeval. Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul töötab tehas nüüd nimivõimsusel.
“See viie ja poole aastane ehitussaaga on läbi saanud. Nüüd on eesmärk toota õli võimalikult odava omahinnaga ning seda turustada ja edendada Eesti eksporti,” rääkis Durejko.
Kui seadused jäävad nii, nagu praegu, siis on Eesti Energia arvestanud, et neljapäeval avataval uuel õlitehasel on majanduslikult mõistlik õli toota 14 aastat.
Ka Irus soojuse tootmine võib Eesti Energiale muutuda ebamõistlikuks
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks heitkogustega kauplemise süsteem laienema ka jäätmepõletusele.
Eesti Energia valitsus- ja partnersuhete juht Triin Reisner juhtis kirjas kliimaministeeriumile tähelepanu, et Iru elektrijaamas põletatavate jäätmete maksustamine süsinikukvoodiga ähvardab muuta jäätmete prügilasse ladestamise odavamaks kui nende eksportimise.
Eesti Energia analüüs näitas nimelt, et kui süsinikukvoodi hind tõuseb üle 105 euro tonni kohta, siis kaob Irus jäätmete põletamisel konkurentsieelis biomassi ehk puiduhakke ees.
Praegu on süsinikukvoodi hind umbes 80 eurot tonni kohta. Euroopa Komisjon ise eeldab Eesti Energiale teadaolevalt, et 2030. aastaks on süsinikukvoodi hind kerkinud aga juba 110 euroni tonni kohta.
Kui Iru tõrjutakse Tallinna soojaturult välja, suureneks Eesti Energia sõnutsi jäätmete prügilatesse ladestamine ning linna kütmiseks tuleks hakata põletama märkimisväärselt rohkem puitu.