Endine energeetikaministeeriumi riigisekretär Csaba Gondola lubas mullu kampaanias, et valimisteks võib soojustuse saada kuni 100 000 nn Kádári tüüpmaja pööningut. Kádári majad on endise Ungari kommunistliku juhi János Kádári ajal ehitatud väiksed elumajad.
Probleem sai alguse valimiste eel tasuta hoonete soojustamise programmist. Paljudel töövõtjatel ei õnnestunud enam müüa sertifitseeritud energiasäästuühikuid ehk HEM-e. Enegiasäästuprogrammi põhilised kasumid läksid mitte tööd teinud ettevõtetele, vaid “valitutele”.
Üks Ida-Ungari ehitusettevõtja ütles, et tal jäi pärast eelmise valitsuse propageeritud programmiga liitumist kätte 53 000 gigadžauli HEM-e. „Arvasin, et sisenen reguleeritud turule, aga mind peteti. Panin sellesse ärisse kõik ja nüüd pean oma raha taga ajama, samal ajal kui vastutan alltöövõtjate eest. Jäin sellest haigeks,” ütles ta.
Ettevõtted tegid elanikele tööd tasuta, kui majapidamised loovutasid neile energiasäästust tekkinud HEM-id. Neid piiratud käibevõimega varalisi õigusi sai alguses müüa korraliku kasumiga, kuid valimiste eel ebaloomulikult kiirendatud tegevusharu on olnud peaaegu pool aastat sisuliselt seiskunud. Nõudlust HEM-ide järele ei ole ja firmade raha on kinni. Töö on aga juba tehtud ja kulud kantud.
HEM-ide võimalikud ostjad on energiakauplejad. Ungari energiatõhususe kohustuste süsteemis peavad kauplejad „saastaja maksab” põhimõttel tasuma riigile lõpptarbijatega tehtud mahu alusel 50 000 forintit (u 138€) gigadžauli kohta. Nad saavad seda koormust vähendada, kui toodavad ise HEM-e või ostavad neid trahvist märksa odavamalt ning panustavad nii energiasäästu.
Riikliku ehitusettevõtjate liidu president Koji László ütles, et pankrotilainet veel ei ole, kuid tekkinud on likviidsuspinged ja võlaahelad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)