Mitmekesine huviharidus on iga lapse potentsiaali väljaarendamise ja õnneliku tuleviku jaoks ülitähtis ning ka suurematest linnadest kaugemal ei pea sugugi leppima väheste ja üksnes traditsiooniliste huviringidega, kirjutavad Eveli Kuklane ja Triinu Grossmann.
Tänavune Eesti inimarengu aruanne kinnitas taas üle seda, mida erinevad eksperdid on nentinud juba aastakümneid: mitmekesine ja kättesaadav huviharidus, st trennid ja ringid, on laste heaoluks ja arenguks üliolulised.
Huviharidus sisustab lapse koolipäeva järgset aega ja hoiab pahandustest eemal, kuid, mis veelgi tähtsam, huviharidus lubab kasvaval inimesel järele proovida erinevaid eluvaldkondi ja leida üles valdkond, mis teda tõeliselt huvitab. See võib olla omakorda aluseks hästi valitud haridusele, karjäärile ja sellega üldisele elus hakkama saamisele ja rahulolule.
Paraku on hajaasustuses huvihariduse valikud piiratud. Ka lähimates linnades pakutavad ringid jäävad sageli kättesaamatuks hõreda ühistranspordi tõttu. Suuremates linnades ehk tõesti saab laps katsetada, kas rohkem meeldib robootikaring või ettevõtluslaager, aga maalastel selliseid võimalusi sageli ei ole.
Tänapäevased tehnoloogiaringid on võimalikud üle Eesti
Probleem ongi tõsine ja seda tõsisem, et tihti polegi küsimus rahas, vaid kättevõtmises ja leidlikkuses. Ometi oleme näinud Võrumaal ja mujalgi Eesti piirkondades, et tugeva kogukonnaga on võimalik samm-sammult ehitada üles koostöömudelid, et ka väiksemate kohtade lapsed saavad lisaks “tavapärasele” laulukoorile ja jalgpallitrennile käia ka robootika-, loodus- või teadusringis.
“Valikud tekivad siis, kui lapsevanemad oskavad küsida ja kool ning omavalitsus nõudlust kuulda võtavad.”
Nii lapse kui ka ühiskonna tasakaalustatud ja mitmekesiseks arenguks peaks iga lapse jaoks olema kättesaadav spordi-, kultuuri- ja tehnoloogiavaldkonna huviring. Iga lapse jaoks oleks parim, kui ta saab kõiki neid lasteaia ja põhikooli jooksul veidigi proovida. Ent valikud tekivad siis, kui lapsevanemad oskavad küsida ja kool ning omavalitsus nõudlust kuulda võtavad.
Just tehnoloogiaringis tunneb laps ära oma potentsiaalse huvi selles valdkonnas end arendada. Hiljem keskhariduse tasemel omandatud tehnoloogiaharidus ning huvi korral ka inseneeria valdkonna kõrgharidus avavad uksed tulevikukindlaks karjääriks, kõrgepalgalistele ametikohtadele ja ettevõtluseks.
Teadlikkus tehnoloogiahuvihariduse potentsiaalist on kogukondades küll kasvanud, kuid võimalusi endiselt napib. Peamine takistus näib olevat pikaajaline traditsioon ja süsteemi jäikus, mis väljendub suhtumises, et “sellised huviringid on meil alati olnud”. Ning nõnda see jääbki, kui lapsevanemad häälekamalt ei küsi ning koolijuht või vallavalitsus ei otsusta teisiti.
Tegelikult ei ole omavalitsusele riigieelarvest huvihariduse jaoks ette nähtud raha mõeldud spetsiifiliselt ühegi huvihariduse liigi jaoks. Miski ei keela vahendeid võrdselt jagada ja ka seni puuduvaid võimalusi luua.
Teadus- ja tehnoloogiahuviharidust pakkuvaid MTÜ-sid, mis on valmis ringe ka linnadest kaugemal korraldama, leidub üle Eesti. Samuti on aina rohkem võimalusi taotleda sarnaste ringide käivitamiseks toetusi erinevatest fondidest. Ning kui lapsevanemate kogukond, kool või kohalik omavalitsus peab noorte tehnoloogialase huvihariduse arendamist nende tuleviku jaoks prioriteediks, tekivad ka lahendused.
Olgem nõudlikud ja leidlikud
Kui lapsevanemad saavad aru, kui tähtis on mitmekülgne huviharidus, soovivad võimaluste leidmist koolilt ja vallalt ning mõtlevad ja aitavad ise kaasa, siis pole ka näiteks loodus- või tehnoloogiahuvihariduse tekitamine kusagil mõeldamatu. Õpetajad liiguvad, tänapäevased vahendid on kompaktsed ja kaasavõetavad ning ühe osana saab kasutada ka e-õpet.
Praegu on just õige aeg, et sõbralikult teha ettepanekuid vajalikeks arendusteks algavaks kooliaastaks. Et jutt ei jääks üldiseks, toome välja kolm sammu, mille iga lapsevanem saab astuda.
- Küsi oma lapse lasteaia või kooli juhtkonnalt: mis plaanid on sügisest teadus- või tehnoloogiaringi võimaldamisega? Kool või lasteaed ei pea muidugi neid ise korraldama, kuid kas on otsitud ja leitud partnereid, kes tuleks ja teeks?
- Lapsi arendavad ka õppekäigud, aga kuhu need viivad? Külaskäik Energia avastuskeskusse või Ahhaa keskusse on muidugi arendav, aga üsna kallis. Sarnaselt arendavaid võimalusi saab leida ka kodule märksa lähemalt, näiteks võib minna mõnda sama maakonna tehnoloogiaettevõttesse, robotitele külla. plaanid saaks kohe sügisel ära teha.
- Milline tehnoloogiaring üldse mu lapsele meeldiks? Vii laps esmalt võimalusi proovima n-ö ampsu kaupa. Huvikoolide kõrval toimub üle Eesti ka tehnoloogiateemalisi laagreid, festivale ja muid üritusi.
Lapsena saadud tehnoloogiapisik hoiab noori maal
Sport ja kultuur on terve ja mitmekülgsete huvidega inimese kasvamiseks vajalikud. Samamoodi on tänapäevases tehnoloogiat täis maailmas väga olulised ka selle valdkonna oskused. Juba praegu – ja kümne aasta pärast veel enam – pole olemas eluala, kus ei peaks keerukaid seadmeid mõistma, kasutama ning sageli ka programmeerima ja juhtima. Mida varem laps end selles maailmas mugavalt tundma hakkab, seda parem.
Vähetähtis pole seegi, et just tehnoloogiahuvi ja -haridusega noored on tihti need, kes tulevad pärast õpinguid kaugemalt kodukanti tagasi, sest nad saavad oma tööd teha kust tahes. Või omandavad tehnoloogiahariduse kodumaakonnas ja jäävadki siia, töötades tehnoloogiamahukas ettevõttes või luues hoopis ise uusi ettevõtteid ja töökohti. Seega väärib lastes tehnoloogiahuvi äratamine ning selle jaoks võimaluste loomine kindlasti pingutust.