Kvoodisüsteemi juba praegu kehtiv põhimõte on, et iga õhku paisatud CO2-tonni eest peab tehas või elektrijaam esitama ühe kvoodi. Sektorid, mille tootmine võiks rangete kliimanõuete tõttu kolida leebemate reeglitega riikidesse, on saanud seni aga suure osa kvoote tasuta. Eesti põlevkiviõli tootmine on seni kuulunud tasuta kvootide saajate hulka.
Kvootide üldkogus ehk kogu süsteemis lubatud heite lagi kahaneb igal aastal ja kahaneks ka edaspidi. Komisjoni värske ettepaneku järgi väheneks üldkogus alates 2031. aastast 3,7 ja alates 2036. aastast 1,7 protsenti aastas. Brüssel tutvustas ettepanekut leevendusena, sest kehtiv plaan viiks vähendamise tempo 2028. aastal 4,4 protsendini. Osale tööstusest, näiteks terasele ja tsemendile, lükataks tasuta kvootide järkjärguline kaotamine edasi 2038. aastani.
Kuigi tempo isegi aeglustuks, peitub Eesti õlitöösturite mure kõrvaltingimustes. Alates 2031. aastast saaks ettevõte tasuta kvoote ainult siis, kui esitab heakskiidetud investeerimiskava heite vähendamiseks: kava peale antaks kätte 80 protsenti kvootidest, viimased 20 protsenti aga alles siis, kui heide on viieaastase perioodi lõpuks päriselt vähenenud.
Eesti Energia juht Andrus Durejko on ERR-ile selgitanud, et õli puhul säärane skeem ei tööta, sest süsinik on fossiilkütuse sees ja tehnoloogiaga seda kõrvaldada ei saa. Õlitööstus saab praegu 97 protsenti kvootidest tasuta ning tema hinnangul viiks komisjoni kava osakaalu umbes 50 protsendini, mille mõju õlitootmisele oleks ülisuur.
„Tasuta kvootide jõuline vähendamine muudab põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimetuks ja sektori elujõuetuks ajavahemikul 2031–2033,“ kirjutasid Durejko ja Asmann kirjas, mille riigikantselei edastas 19. augustil kliimaministeeriumile. Pöördumise järgi asendataks kodumaine toodang sel juhul impordiga ning koos tootmisega lahkuksid Eestist töökohad, maksutulu ja varustuskindlust toetav võimekus. Kliimale ei annaks see juhtide hinnangul midagi, sest nõudlus kaetaks lihtsalt imporditud kütustega.
„Palume Eestil taotleda põlevkiviõli tootmisele selget erandit EL HKSi direktiivis kuni Euroopa Liitu imporditakse vedelkütuseid,“ seisab pöördumises.
Erand poleks pretsedent
Ehkki kvoodikohustusest vabastust ega üldkoguse kahandamise peatamist ettevõtted kirjas ei nõua, on Eesti ettevõtjate soov, et aastatel 2031–2040 peaks õlitootmine kogu väärtusahela ulatuses saama tasuta kvoote samas mahus ja samadel tingimustel nagu käimasoleval perioodil 2026–2030. Kuna üldkogus samal ajal kahaneb, moodustaks õlitootmise muutumatu eraldis sellest aasta-aastalt suurema osa. Pöördujate sõnul ei looks erand siiski pretsedenti, sest liikmesriikide erihuve on kvoodisüsteemis varem arvestatud näiteks merenduses.
Soovi põhjendavad töösturid energiajulgeolekuga. Kirjas viidatakse Eurostati andmetele, mille järgi kattis EL 2024. aastal 57 protsenti oma energiavajadusest impordiga ning nafta ja naftatooted moodustasid 67 protsenti kogu energiaimpordist. „Venemaa sõda Ukraina vastu ja 2026. aasta sündmused Hormuzi väinas on näidanud, kui kiiresti võib sõltuvus imporditud energiast muutuda majandus- ja julgeolekupoliitiliseks riskiks,“ kirjutasid juhid. Õlitootmise kõrvalsaadusena tekkiv uttegaas vähendab pöördumise järgi ka sõltuvust maagaasist ning tootmine hoiab eelkõige Ida-Virumaal tuhandeid töökohti.
Pöördumine jõudis valitsuseni vahetult enne seda, kui Eesti Energia avab neljapäeval Auveres pidulikult uue õlitehase Enefit 280-2, mille ehitus läks maksma ligi 400 miljonit eurot.
ELi läbirääkijate eesmärk on reform lõplikult kokku leppida juba 2027. aasta esimeses kvartalis ja jõustada muudatused 2028. aastal. Võrdluseks: eelmine suur ETS-i reform võttis ettepanekust vastuvõtmiseni ligi kaks aastat, seekord jääks aega alla aasta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (17)