Eesti majandust on aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse seisu kajastavad SKT andmed olid äärmiselt nigelad.
Statistikaameti hiljuti avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades, et Eesti majandusel on juba mõnda aega läinud paremini, kui võis järeldada senistest SKT näitajatest.
Inimesed ei usu helgesse tulevikku
Kahjuks ei peegeldu kiirem majanduskasv selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad. Tarbijate kindlustunne on endiselt väga madal.
Põhjuseid, miks helgesse tulevikku ei usuta, on ilmselt palju. Geopoliitilised pinged, suured kõikumised tooraine hindades, valusad mälestused maksutõusudest ja inflatsioonist ning palju muud. Üks aspekt, millest siiani pole räägitud, on aga lihtne tõsiasi, et eestlased on lihtsalt harjunud kiirema kasvuga, kui praegune majandus anda suudab.
Aastatel 2010–2019 kasvas Eesti SKT aastas keskmiselt pea nelja protsendi jagu. Need ajad on läbi ega naase ilmselt enam kunagi.
Eesti majandus on jõudnud küpsesse faasi, mil ka 2,5-protsendine majanduskasv, mida ennustame 2026. aastaks, on tugev tulemus. SEB prognoosi järgi kujunevad ka 2027. ja 2028. aasta Eesti jaoks majanduslikult edukaks, kui SKT kasv küündib vastavalt 2,7 ja 2,8 protsendini. Kahjuks ei ole see ilmselt aga piisav, et inimeste tuju märgatavalt tõsta.
Majanduskasvu on kiirendanud tarbimine
Selle aasta majanduskasvu on jõudsalt panustanud tarbimine. Üks peamisi põhjuseid oli uuest aastast kehtima hakanud ühtlustatud tulumaksuvaba miinimum, mis tõstis märkimisväärselt kõrgemapalgaliste inimeste reaalsissetulekut.