Velikije Luki andis bändiliikme kaotusest teada ühismeedia vahendusel. „Teatame kurbusega, et trummar Raik lahkus täna ootamatult meie seast. Aitäh, kallis sõber, Sinuga oli alati lõbus ja tore!“ seisis Facebookis avaldatud teates.
Punkbändi Velikije Luki on aastate vältel kuulunud lisaks Raik Kuusemetsale ka Ivo Uukkivi (vokaal), Villu Tamme (kitarr), Kuldar Hanstin (kitarr) ja Raivo Pilt (basskitarr). Esimesse koosseisu kuulusid veel ka Allan Vainola (kitarr) ja Peep Männil.
2024. aasta oktoobris tähistas punkbänd 40 aasta möödumist debüütkontserdist peoga Tallinnas Paavli kultuurivabrikus.
Velikije Luki esimene kontsert leidis aset 23. oktoobril 1984 Tallinna 49. keskkoolis (praegune Arte Gümnaasium). Tegu oli tähelepanuväärse ülesastumisega, sest esimest korda said võimaluse publiku ette tulla mitmed eesti muusikapilti oluliselt mõjutama asunud bändid, teiste seas ka Velikije Luki.
Selleks ajaks juba üle kahe aasta tegutsenud Velikije Lukil polnud varem õnnestunud lavale saada, kuna parajasti valitses Nõukogude Liitu karmi käega (endine KGB juht) Juri Andropov (1982-84), kelle jaoks olid erinevad isetekkelised kultuurivormid nagu punkrokk laiemalt takistuseks niigi kiduraks kulunud nõukogude moraali õitsengule. Seoses Andropovi lahkumisega planeedilt rauges veidi ka julgeolekuorganite agarus ning taas oli võimalik kontserte korraldada.
„Kuna elevus kontserdi eel oli suur, hakati pidutsedes kontserdiks valmistuma juba mitu nädalat varem. Suurest elevusest, pidevast proovitegemisest ja ohtrast alkoholist ning sigarettidest oli Munga (Ivo Uukkivi) hääl kontserdi ajaks täiesti kadunud. Kuna kõik pillimehed olid toona umbjoobes, ei õnnestunud ka kitarre häälde saada. Sellest hoolimata oli vastuvõtt tormiline, sest sellist avangardset psühhedeeliat polnud keegi varem kuulnud isegi välismaa raadiost. Eufoorias publik kiskus bändi esinemise ajal seintelt radiaatoreid maha ja peksis sodiks lisalava, mis oli mõeldud spetsiaalselt solistidele catwalk’iks,“ on bänd meenutanud oma esimest kontserti.
Alles tänavu kevadel jõudis kinolinale ka režissöör Indrek Spungini pöörane dokumentaalfilm „Õnn on elada me maal“, mis avas vaatajale kogu legendaarse Velikije Luki loo – oma täies ilus ja pöörasuses – ning selle, kuidas Eesti end toona nõukogude rüpest lahti rebis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada