Kui riigid soovivad pikaks ajaks (10, 20 ja 30 aastat) laenu võtta, peavad nad maksma mitme kümnendi kõrgeimaid intresse. Samal ajal on suurriikide võlakoormad jõudnud alates teisest maailmasõjast kõrgeima tasemeni. Intressikulud nende laenude pealt on plahvatuslikult kasvamas, mis tähendab, et aina vähem raha jääb muudeks kulutusteks, olgu selleks pensionid, sotsiaalkulud või sõjaväe ülalpidamine.
Kõik see omakorda tähendab, et rahanduse ja eelarvete seis muutub üha kehvemaks. Praegusel kursil ollakse liikumas võlaspiraali poole – seda protsessi kirjeldasin detailsemalt eelmise aasta septembris avaldatud loos:
Tuletan meelde, et kui intressid kasvavad, siis varasemalt emiteeritud võlakirjade hinnad langevad. Võlakirjade näol on sisuliselt tegemist valuutaga, mille võlakirja omanik saab teatud ajaperioodi möödudes tagasi. Seega kui võlakirjadest jookseb õhk välja (need odavnevad), siis see näitab, et õhk jookseb välja valuuta kõige olulisemast derivaadist. Maakeeli: valuutaga seotud varad kaotavad väärtust.
Riikide makstavast intressist sõltuvad ka paljud teised intressid majanduses. Näiteks kinnisvaralaenude intressid on nendega väga tugevas seoses. Samuti muutub laenamine kulukamaks ettevõtetele. Kuna intressid on tõusmas ka Euroopas tervikuna, kandub mõju järk-järgult ka ettevõtete ja tarbijateni. See suurendab survet laenuintressidele ka Eestis, olgu selleks autolaenud, kodulaenud või ettevõtetele antavad laenud.
Samuti näitab see, et investorid ootavad tulevikus valuutade kiiremat odavnemist. Kui hoiuse või muu madala riskiga valuutaga seotud instrumendi tootlus jääb inflatsioonile alla, väheneb seal hoitava vara reaalne ostujõud.
Investorid väljuvad võlasüsteemist
USA 30-aastaste võlakirjade intress tõusis sel nädalal kõrgeima tasemeni alates 2007. aastast. Prantsusmaa laenukulud jõudsid tippudeni, mida nägime viimati 2008. aastal. Saksamaa puhul on intressid kõrgeimad alates 2011. aastast.
Kõik see näitab, et investorid nõuavad riikidele pikaajaliselt raha laenamise eest järjest suuremat kompensatsiooni. Peamine põhjus on arvatavasti ootus, et inflatsioon saab olema tulevikus kõrge. Samuti on probleemiks rekordilised võlakoormad ja kiiresti suurenev võlakirjade pakkumine (kui valitsus suurendab võlakoormat, on tal vaja emiteerida rohkem võlakirju).
Alloleval pildil on näha, kuidas võlaringlus toimib. Intresside tõus peegeldab usalduse vähenemist ja näitab, et investoritelt raha saamiseks on valitsustel vaja pakkuda aina kõrgemat kompensatsiooni. Selle kaudu soovitakse ennast kaitsta püsivalt kõrge inflatsiooni vastu.
Lisaks ülalmainitule on paljude riikide keskpangad hajutamas oma varasid. Polariseerumise ja geopoliitiliste pingete tõttu on usaldus teiste riikide ning valuutade vastu vähenenud. Selle tõttu ei soovita enam omada nii suures koguses teiste riikide võlakirju, mille väärtus sõltub suuresti võlga emiteerinud riigi majandus- ja rahanduspoliitikast.
Eelkõige soovitakse vähendada USA riigivõlakirjade osakaalu reservides. USA riigivõlg ületab sel nädalal 40 triljoni dollari piiri ja riigi välispoliitika on kõike muud kui sõbralik.
Osaliselt on hiljutise intresside tõusu põhjustanud ka asjaolu, et elavnenud on ettevõtete laenuturg – see tähendab, et investorid laenavad riikide asemel hoopis sellistele suurfirmadele nagu Nvidia, kes on seotud tehisintellekti sektoriga.