Korrakaitseseaduse muudatustega on kavas anda selge õiguslik alus selleks, et politsei võiks anda esmaabi olukorras, kus inimese elu on ohus ja kiirabi pole veel kättesaadav.
Politsei võib, saab ja annabki ka praegu esmaabi, ent seni ei ole olnud seaduses selgelt reguleeritud, mil määral võib politsei enne kiirabi saabumist tegutseda. Samas on kümneid politseinikke, kel on olemas vajalikud oskused, rääkis politsei ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.
“Näited on enamasti sellised, et kui kedagi on pussitatud, tal tekib õhkrind, siis nii-öelda invasiivseid meetodeid politseiametnikud kasutada ei või, kuigi eriharidus politseimeedikutel on olemas. Ei tohi vabastada hingamisteid ise päriselt meditsiiniliselt sekkudes. See, mida seni tehti, on tõesti selline vahetu elu päästev abi, keegi ei lase inimesel oma silme all surra, politseinik tahab inimese elu päästa, küll aga ise me näiteks kanüüli ei pane. Me saaksime väga palju sellist ettevalmistavat kiirabi jaoks üliolulist protsessi alustada juba ise, meil see oskus on olemas, inimesed on haritud.”
Üks näide on Lihulas toimunud tulistamine, kus kiirabi ei saanud kõrge ohu tõttu sündmuskohale minna, samamoodi võib mõne raske liiklusõnnetuse puhul olla politsei lähemal kui kiirabi, ja saab alustada elupäästva abi andmisega.
Eelnõu koostaja, siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna nõunik Ain Peil selgitas, et esmaabi ei ole Eestis täpselt reguleeritud, küll aga kehtib üldine loogika, et igaüks peaks oma pädevuse piires esmaabi pakkuma, eriti ametiasutuste töötajad.
“Mida selgem on see, mis politseiametniku väljaõppes sisaldub, milliseid protseduure ta teha saab, seda selgemaks läheb politseiametnike enda otsustuskoht. Ehk ta ei pea nii palju pead vaevama selle üle, kas nüüd tegutseda või mitte ja muretsema, kas on õigus neid protseduure teha. Lihtsalt öeldes, et kui seesama inimene, kes töötab politsei ridades näiteks töötab teise töökoha peal kiirabi koosseisus ja kui kiirabivormis võib ta teatud protseduure teha ilma kartmata, et ta ei tohiks seda teha, siis ta paneb politseivormi selga ja tekib kohe küsimus kas võib või ei või.”
Erakorralise meditsiini arstide seltsi hinnangul on tegu vajaliku muudatusega. Samas leiavad arstid, et seaduses peaks saama selgelt reguleeritud tegevuste nimekiri, millist abi politsei võib osutada, rääkis seltsi juhatuse liige Tanel Lepik.
“Seadus ei loetle, milliseid võtteid politseiametnik rakendama hakkab. Eelnõu järgi määrab ametniku väljaõpe selle piiri ja osa nendest võtetest, mida saab teha, on sellised invasiivsed, ja kui neid õigesti ei tehta, võib see inimest kahjustada, ehk siis meie selts pakkus välja, et protseduuride loetelu ja mis ravivõtteid kasutatakse, võiks olla piiritletud selgelt ja seda tuleks teha koostöös kiirabi ja erakorralise meditsiini arstidega, kes töötavad kiirabis, kes võtavad selle patsiendi politseilt üle, et me töötasime samade põhimõtete alusel.”
Korrakaitseseaduses muutub ka see, et narkojoobe tuvastamiseks ei pea enam tingimata EMO-sse minema, vaid seda saab teha politseinik ise kiirtestiga. Samuti pole haiglas joobe tuvastamiseks tarvis enam üksnes arsti, vaid võib olla ka muu tervishoiutöötaja, nagu meditsiiniõde.