Loetlesin toona ka ülejäänud võimalikud lahendused: kõrgem pensioniiga, seni vähem hõivatud inimeste aktiivsem kaasamine tööturule, suurem tootlikkus, väljarände pidurdamine ning läbimõeldud sisserändepoliitika. Leidsin, et peame lähiajal suutma mõista, millised on Eestile pikaajalist edu tagavad majandussektorid, kui palju suudame ise ja kui palju vajame tarkade võõraste abi. Sest kui meie ise ei otsusta, keda Eesti tulevikuks vajab, jõuavad siia lõpuks ka need, kes ei ole Eestile abiks, vaid vajavad ise abi.
