“Õppimine on väikese inimese töö,” võiks parafraseerida tuntud laulusalmi. Õppida tuleb vähemalt täiskasvanuks saamiseni, kuid loomulikult ka hiljem. Lapse- ja noorukieas on õppimine intensiivsem ning tõhusam. Täiskasvanuna tuleb seda jagada töö, pere ja muude kohustustega.

Millal oleks siis õige aeg alustada kutse õppimist, et omandatud oskused võimaldaksid täiskasvanuna teha rahuldust pakkuvat tööd, teenida piisavat sissetulekut ja elada õnnelikult?

Kas 15–16-aastane põhikoolilõpetaja suudab teha teadliku valiku ja omandada kutseoskusi? Praktika ja teiste riikide kogemused näitavad, et suudab küll. Selleks tuleb noort aga nii varasemas hariduses kui ka kodus ette valmistada.

Või tuleks kõigepealt lõpetada üldharidusgümnaasium, sest pärast seda on veel küllalt aega eriala valida? Loomulikult on 18–19-aastane noor kolm aastat nooremast küpsem ja tõenäoliselt ka kutsevalikus teadlikum.

Siin peitub aga probleem. Eesti kutsekoolides leidub väga vähe erialasid, mida keskharidusega õppija saaks omandada päevases õppes ehk tavapärases esmaspäevast reedeni toimuvas kontaktõppes.

Miks sellist võimalust rohkem ei pakuta? Koolid teeksid seda, kui leiduks piisavalt täiskasvanuid, kes saavad endale lubada õppevormi, kus nende peamine kohustus on õppimine.

Teame, et näiteks tarkvaraarendaja või raamatupidaja eriala oleks sageli kõige tõhusam omandada just nii. Tegelik elu sunnib koole pakkuma paindlikumaid võimalusi. Täiskasvanud õppija peab jagama end õpingute, töö, pere ja teiste kohustuste vahel. Mitme asja korraga tegemiseks ei anta talle ööpäevas lisatunde. Tunnustust väärivad kõik, kes sellega toime tulevad. Ent küsida tuleb ka seda, millise hinnaga ja mille arvelt.

Kas poleks seetõttu mõistlik omandada esimesed kutseoskused juba varem? Hilisem enesetäiendamine, oskuste arendamine või vajaduse korral ümberõpe oleks siis märksa vähem koormav.

Eestis käivitatud kutseharidusreform annab põhikoolilõpetajale senisest rohkem võimalusi alustada kutseoskuste omandamist ja saada samal ajal täiemahuline üldkeskharidus. Selleks on uued õppekavad varasemast aasta võrra pikemad ja kestavad neli aastat.

Et uus süsteem hästi tööle hakkaks, on vaja laiapõhjalist koostööd ja arutelu kogukonna, teiste haridusasutuste ning kohaliku omavalitsusega.

Hariduse kaudu kujundame oma tulevast elukeskkonda. Haridusvalikutes tehtud otsused mõjutavad meid kõiki veel aastakümneid.