E-valimised on Eestis kasutuses juba 2005. aastast. Toona oli e-hääletajate osakaal alla kahe protsendi. 2025. aasta oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel andis eel- ja e-hääletamise perioodi lõpuks elektrooniliselt hääle kokku 270 815 valijat (26,9 protsenti kõigist valimas käinutest valijatest). E-hääletamiseks on vaja kas mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaarti ja arvutit, milles on ID-kaardi kasutamiseks vajalik ID-tarkvara.
Kontrollime nelja väidet, mis puudutavad e-valimisi.
Väide nr 1. „Ülle Madise on muu hulgas tuntud kui e-valimiste väljamõtleja ja igipõline kaitsja.“ – Uued Uudised, 4. august 2026
Riigi valimisteenistuse meedianõunik Kadri Masing selgitas faktikontrollile, et Riigikogu võttis elektroonilist hääletamist võimaldavad sätted vastu 2002. aastal. Seejärgselt moodustas Vabariigi Valimiskomisjon 2003. aastal elektroonilise hääletamissüsteemi projekti juhtrühma, mida asus juhtima Tarvi Martens. Juhtrühma üks liige oli tõepoolest toonane Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Ülle Madise.
Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak sõnas, et e-hääletamise tehnilise süsteemi ja kontseptsiooni algatamine ning väljatöötamine toimus institutsioonide ning IT-ekspertide (nt Valimisteenistuse, Cybernetica ja krüptograafide) koostöös. Ülle Madise ei kuulunud e-valimiste tehnilisse töörühma ega olnud süsteemi arhitektuuri loomise juures.
Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetel töötas Ülle Madise 2005. aastal mitmel ametikohal: ta oli Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik ning sekretariaadi juhataja (kuni 2005. aasta lõpuni), Riigikontrolli II auditiosakonna peakontrolör (alates 2005. aastast), Tartu Ülikooli lektor ning alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis õppejõuna ja teema täitjana Ragnar Nurkse instituudis.
ETIS-e andmete põhjal sai Madise Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks aastatel 2006–2010. Tema tegevus ja seos e-valimistega põhines juristi, riigiõiguse spetsialisti ning parlamendikomisjoni nõuniku rollil, mis keskendus e-hääletuse seadusandliku ja põhiseadusliku raamistiku analüüsile, mitte e-valimiste süsteemi tehnilisele väljatöötamisele või selle käivitamisele.
Õiguskantslerina tagab Ülle Madise seaduste ja riiklike protsesside põhiseaduslikkuse, hinnates teiste hulgas ka e-valimiste korrektsust ja vastavust põhiseaduse nõuetele.
Otsus: eksitav. Ülle Madise pole olnud e-valimiste väljamõtleja ega juht. Ülle Madise kuulus sinna sel ajal Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhatajana.
Väide nr 2: „Täna ei usalda valimiste protsessi tervikuna 42% Eesti elanikest. See ei ole väike arv – see on signaal, et ühiskonnas on tõsine usalduskriis, mida ei saa eirata. Küsimusi on palju, aga vastuseid napib.“ – Lauri Laats, 8. aprill 2025
Graafiku päises on toodud konkreetne uuringuküsimus: „Kuivõrd Te usaldate e-valimisi Eestis?“. See näitab selgelt, et mõõdetud on usaldust üksnes e-hääletamisse, mitte valimisprotsessi kui tervikusse või paberil hääletamisse. Ülemistel ridadel esitatud viimase seire (AA 24) andmetel usaldab e-valimisi kokku 54 protsenti vastanutest (28 protsenti „Täielikult usaldan“ ja 26 protsenti „Pigem usaldan“), samal ajal kui umbusaldust väljendab 42 protsenti vastanutest. Neli protsenti vastajatest jäi erapooletuks ega osanud arvamust avaldada.
Suurema umbusaldusega rühmad
Vastukaaluks joonistub tulpdiagrammidelt välja, et e-valimiste suhtes on keskmisest kriitilisemad muu rahvuse esindajad, Kirde-Eesti elanikud ning need vastajad, kelle majanduslik toimetulek on raskem. Nendes rühmades moodustavad e-valimisi mitteusaldavad vastajad tööst märgatavalt suurema osa.
Otsus: eksitav. Lauri Laatsi poolt öeldud väide, et 42 protsenti valijatest ei usalda valimiste protsessi tervikuna, on sõnastuselt eksitav. Turu-uuringute AS-i 2025. aasta andmetel ei usalda 42 protsenti vastajatest e-hääletamist, mitte valimisprotsessi kui tervikut.
Väide nr 3. „Me peaksime e-valimiste projekti lõpetama. Mitte sellepärast, et kõik oleks kindlasti võltsitud. Vaid sellepärast, et demokraatias ei piisa vastusest: „usaldage süsteemi“. – Uku Kudu, 1. juuli 2026
E-hääletamise süsteem tagab otsast lõpuni kontrollitavuse. Iga kord enne valimisi uuendatakse ja testitakse e-hääletamise süsteemi ning andmete terviklikkust ei ole võimalik muuta ilma, et sellest jääks selget jälge maha.
Valija ei pea eeldama, et süsteem tema hääle õigesti kohale viis. 15 minuti jooksul pärast hääletamist saab valija eraldi nutiseadmes asuva EH-kontrollrakenduse ja QR-koodi abil krüptograafiliselt veenduda, et tema hääl jõudis keskserverisse muutmata kujul.
E-hääletuse tarkvara valijarakenduse ja süsteemi osade kood ning kontrollnumbrid on avalikud.
Otsus: eksitav. E-hääletamise süsteemil on sisseehitatud „hääle kontrolli mehhanism“. Iga valija saab pärast e-hääletamist nutiseadmega kontrollida, kas tema krüpteeritud hääl jõudis serverisse korrektsena.
Väide nr 4. „Tuletame meelde, et vaatamata vastupidistele tõestustele, sealhulgas OSCE märkustele ja tähelepanekutele, on Ülle Madise korduvalt kinnitanud, et Eesti e-valimised on põhiseaduspärased, turvalised ja usaldusväärsed.“ – Uued Uudised, 4. august 2026
Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) hinnangul viidi 2023. aasta Riigikogu valimised, sealhulgas e-hääletamine läbi tõhusalt, professionaalselt ja seadustele vastavalt. Raportis märgiti, et õiguslik raamistik pakub kindla aluse demokraatlike valimiste läbiviimiseks.
Siiski soovitati valimiskorraldajatel aktiivsemalt selgitada protsesse neile osapooltele, kes e-hääletamist ei usalda. Viia enne valimisi läbi veelgi põhjalikum kogu süsteemi katsetamine ja kvaliteedikontroll, et vältida seadistusvigu. Avaldada süsteemi ja tehnoloogiate kohta veelgi täpsemat ning ajakohasemat dokumentatsiooni avalikkusele ja vaatlejatele. Enne valimispäeva selgitada avalikkusele veelgi paremini, kuidas ja mis ajakavaga e-hääli loetakse ning tulemusi avalikustatakse.
Otsus: eksitav. Tegelikkuses hindas OSCE valimiste korraldust tõhusaks ja õigusraamistikule vastavaks. Raportis esitatud tähelepanekud on tehnilised ja teavitustööd puudutavad parandusettepanekuid ning need ei ole vastuolus õiguskantsleri hinnangutega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)