Vastupanuvõime läbi jõu ja pettumuse

Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja

Ukraina toidupoodide riiulid on äkitselt tühjaks jäänud. Pole mune, soola, puuvilju, köögivilju ega piimatooteid, küll aga sildid tekstiga: “Selle toote hävitas Venemaa.” See on 2026. aasta hilissuvel toimunud Venemaa rünnakute tagajärg. Kuna Kiievi õhutõrjevarud on ammendumas, on raketid ja droonid tabanud märkimisväärse täpsusega ladusid, mis teenindavad miljoneid ukrainlasi.
Tsiviiltaristu sihtmärkide seas sai kõige rängemini kannatada tarneahela logistika: suurte supermarketikettide jaotuskeskused, veebikaubanduse hiiglaste (näiteks Ukraina Amazoni-taolise ettevõtte Rozetka) ning eraveofirmade nagu Nova Pošta laohooned.
Forbes Ukraine’i andmetel on Venemaa rünnakud alates juuli algusest hävitanud üle 400 000 ruutmeetrit laopinda kogu Ukrainas, mõjutades nii suuri jaemüüjaid kui ka tuhandeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Teadete kohaselt kaaluvad mõned ettevõtted ajutist kolimist välismaale. Rozetka kaotas oma suurima jaotuskeskuse — see hävis taastamatult — ning kahjud ulatuvad miljardite hriivniateni. Novuse peamine logistikakeskus ja kaks Epicentri kompleksi hävitati maatasa.
Kuidas ukrainlased vastu peavad?

Loe edasi (inglise keeles): Resilience by Force and Frustration

Kui vanad tõed enam ei kehti: Põhjala-Balti riikide välispoliitika kohanemise valud

Kristi Raik, RKK direktor

Põhjala-Balti riikide julgeolek toetub tugevalt transatlantilisele liitlassuhtele ja reeglipõhisele maailmakorrale. Need kaks välispoliitika alustala on aga viimastel aastatel nõrgenenud ja ühtlasi teineteisest kaugemale nihkunud, sundides meie regiooni väikeriike ebamugavasse, kohati lausa võimatusse spagaati.
RKK küsis Põhjala-Balti riikide juhtivatelt ekspertidelt, kuidas need on reeglipõhise maailmakorra lagunemisega kohanenud ja mida sellest tulenevalt oma välispoliitikas muutnud. Avaldame vastused lühianalüüside sarjana; siinkohal valgustan sissejuhatuseks mõningaid ühiseid dilemmasid, aga ka erinevusi riikide vahel.
Nii Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu kui USA välispoliitika Donald Trumpi teisel ametiajal on andnud peale teist ilmasõda loodud maailmakorrale ja rahvusvahelisele õigusele enneolematult tugevaid, kui mitte lausa hävitavaid hoope. USA, kes on aastakümneid olnud reeglipõhise maailmakorra liider, on sellest positsioonist taandunud. Maailma juhtivad suurriigid on küll ennegi lubanud endale rahvusvahelise õiguse rikkumisi, kuid tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus nii Venemaad kui USAd võib pidada revisionistlikeks jõududeks. Harvardi ülikooli professori Kathryn Sikkinki sõnul ei püüa USA enam isegi mitte väita, et soovib reeglipõhist maailmakorda säilitada, vaid on sarnaselt Venemaaga asunud seda aktiivselt lammutama, pakkumata sealjuures asemele usutavat uut nägemust.
Eesti ja meie lähinaabrite jaoks tekitab see olukord küsimuse, kas ja kuidas me peame oma välis- ja julgeolekupoliitikas korrektuure tegema, et selles uues maailmas ellu jääda. Venemaa on meie jaoks endiselt eksistentsiaalne oht ja USA kõige tugevam liitlane. Ent vanade põhitõdede kordamine ja üleskutsed mitte iga Trumpi väljaütlemise peale erutuda ei saa olla jätkusuutlik strateegia, kui maailm meie ümber on murranguliste muutuste keerises.

Soome piirivalve helikopter JEFi tippkohtumise ajal Helsingis 2026. aasta märtsis. EPA/SCANPIX

Väikeriikide sari. 1. Reformida, et alles hoida: Soome ja reeglipõhine maailmakord

Matti Pesu, FIIA vanemteadur

Nagu teisedki väikesed lääne demokraatiad, on Soome tohutult võitnud pärast Teist maailmasõda kujunenud reeglipõhisest maailmakorrast: nii ÜRO süsteemi ümber koondunud universaalsest raamistikust, mis tagab riikide suveräänse võrdsuse, mittekallaletungi põhimõtte ja territoriaalse terviklikkuse, kui ka “paksemast“ USA juhitud liberaalsest korraldusest, kus institutsioonid tuginevad avatud kaubanduse, rahvusvahelise kriminaalvastutuse, inimõiguste ja liitlaste solidaarsuse põhimõtetele.

Loe edasi (inglise keeles): Reforming to Preserve: Finland and the Rules-Based International Order 

Saksi-Anhalt: absoluutne enamus
paremäärmuslikule AfD-le?

Felix Gasper, RKK nooremteadur

Kahe nädala pärast valib Ida-Saksamaal asuv Saksi-Anhalti liidumaa endale uut parlamenti. Senist võimuerakonda, konservatiivset CDUd, mida juhib liidumaa peaminister Sven Schulze, toetab küsitlustes 23%. Pärast valimisi võib võimule saada AfD (Alternatiiv Saksamaa jaoks, Alternative für Deutschland), mida toetab u 43%. Saksi-Anhalti siseluureteenistus liigitab AfD ekstremistlikuks paremäärmuslikuks parteiks ja nende võit oleks seega esimene kord pärast 1945. aastat, kui paremäärmuslased Saksa liidumaal võimule saavad. Vasakparteid toetab seal 13% ja kõik ülejäänud parteid, sh sotsiaaldemokraadid (SPD), riskivad alla 5% valimiskünnise jäämisega.
Saksamaa liidumaadel on laialdane seadusandlik pädevus, peamiselt siseturvalisuse ja hariduse küsimustes. AfD soovib teha radikaalseid muudatusi, muuhulgas toetatakse omakaitserühmade moodustamist, kohustusliku koolihariduse lõpetamist, kooliprogrammis poliitilise hariduse osa ülevaatamist ja erivajadustega lastele eraldamist teistest õpilastest. Sisserände küsimuses toetab partei väljasaatmisi. Samas on just Saksi-Anhalti elanikkond kõigist liidumaadest pärast 1990. aasta Saksamaa taasühinemist kõige rohkem vähenenud.
Kaitsepoliitika on Saksamaal siiski riigiülene poliiitikavaldkond ehk AfD juhitud Saksi-Anhaltil pole väga võimalusi mõjutada kaitseeesmärke või viimaseid militaarstrateegiaid. Küll saaksid nad aeglustada militaartransporti NATO idatiivale, kui sõidukid läbivad Saksi-Anhalti territooriumi. Samuti saaksid nad juurdepääsu tundlikule infole, mida Saksamaa luureteenistused edastavad.
Septembris on valimised ka Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis. Halvad tulemused kõigis kolmes liidumaas suurendaks survet valitsuskoalitsioonis parteidele SPD-le ja CDU-le, millel on Bundestagis vaid napp 13-kohaline enamus.