Eesti Jalgpalli Liit võttis tagasi FIFA presidendile Gianni Infantinole antud toetuse, sest šveitslase katse müüa maha osa tulevaste suurturniiride tuludest on tema mainet jalgpalliavalikkuse silmis tugevalt õõnestanud.
Infantino kandideerib järgmise aasta märtsis toimuvatel valimistel taas FIFA presidendiks ning esialgu tundus tema ametis jätkamine kindel. Kahel viimasel korral pole tal valimistel vastaskandidaati olnud. Ent suvise MM-finaalturniiri järel sai avalikuks kommertsõiguste müümise plaan, millele reageeris kõige teravamalt UEFA ehk Euroopa. Nendega on liitunud ka Aasia ning Põhja- ja Kesk-Ameerika alaliidud, kuigi iga liikmesriik saab langetada valimistel otsuse ise.
Eelmisel nädalal kogunesid ja tegid ühisavalduse kuus Põhjamaad ehk Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island ja Fääri saared, teatades, et võtavad Infantinole antud toetuse tagasi. Sama on juba öelnud näiteks ka kõik Briti saarte alaliidud. EJL-i avalike suhete spetsialist Martti Kallas lausus Soccernet.ee-le, et ka Eesti alaliit on Infantino toetamisest loobunud.
“Mõni kuu tagasi andis rohkem kui 200 alaliitu üle maailma – nende seas peaaegu kõik UEFA liikmed – Gianni Infantinole toetuskirja FIFA presidendiks kandideerimiseks. Pärast sel suvel välja tulnud FIFA plaani erainvestorite kaasamiseks võtsid UEFA liikmed ühise seisukoha olla plaanile igal moel vastu. Sellest lähtuvalt on ligi 20 UEFA liiget nüüdseks oma toetuskirja tagasi võtnud ning otsuse samamoodi talitada langetas 14. augustil ka Eesti,” lausus Kallas.
“Nagu öeldud, on UEFA-l nendes küsimustes ühine ja kõigi liikmete poolt toetatud selge ja kõigile teada seisukoht, mis tähendab, et sellises küsimuses ei ole võimalik eristada üht või teist UEFA liiget. Seda seetõttu, et UEFA tegutseb ühiselt oma liikmete toetusel ja mandaadiga. Meie seisukoht on seega sama, mis on välja toodud UEFA 10. augusti avalduses.”
FIFA presidendivalimised, mida peetakse iga nelja aasta tagant, toimuvad järgmise aasta 17. märtsil Marokos. Infantinole, kes on olnud ametis alates 2016. aasta veebruarist ning taotleb nüüd neljandat ametiaega, saab konkurente esitada kuni 17. novembrini.
Presidendivalimistel osalevad kõik 211 FIFA liikmesriiki, igal riigil on üks võrdse kaaluga hääl. Kahe kandidaadi puhul piisab valituks osutumiseks lihthäälteenamusest ehk 106 häälest. Kui presidendikandidaate on rohkem kui kaks, peavad nad esimeses ringis valituks osutumise jaoks koguma kaks kolmandikku kõigist häältest. Eeldusel, et nii ei lähe, langeb iga vooruga välja vähim hääli kogunud kandidaat, kuniks jõutakse lihthäälteenamuseni.