Ida-Virumaal läbi viidud uuring näitas, et suures pildis ei pea Kirde-Eesti elanikud joogivee pärast muretsema. Küll leitakse uuringu tulemusena, et toetada võiks erakaevude veekvaliteedi parandamist.
Lõpusirgele on jõudmas 2024. aastal alanud Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. Uuringu kohaselt võiks maakonnas kaaluda väiksemate vee-ettevõtete liitmist suurematega.
“Osas neist väikestest asulatest, kes opereerivad eraldi, on opereerimiskulud kallimad, sest tarbijaskond on väike. Võib-olla need ühendada nii-öelda ühtsesse suurde süsteemi, sest suure süsteemi üleval hoidmine kulude mõttes on tunduvalt odavam. Samas on jälle vastuargumendiks see, et esimene investeering ehk suurte torude rajamine on ikkagi suur,” sõnas veeuuringu läbiviija Vallo Kõrgmaa.
Kvaliteedi poolest on Ida-Virumaal ühisveevärgi vesi ja erakaevude vesi küllaltki erinev.
“Suures pildis ühisveevärkides probleeme aeg-ajalt esineb, aga midagi väga kriitilist ei ole. Oma veevärkide puhul on see seis natukene teistmoodi. Oma veevärkide vee kvaliteet vajaks rohkem investeeringuid. Aga kuna see on inimese enda vastutus, siis on riigi poolt keeruline neile midagi ette öelda. Teisalt me pakume ühe selle töö järeldusena välja seda, et oleks vaja suunata toetusmeetmeid just oma veevärkide joogivee kvaliteedi parandamiseks,” ütles Kõrgmaa.
Õiglase ülemineku fondi toetatud ja 220 000 eurot maksma läinud Eesti keskkonnainvesteeringute keskuse uuring on esimene põhjalik üht Eesti maakonda puudutav joogivee varustuskindluse uuring.