Tulevikus võib Eesti seista silmitsi suuremate üleujutustega, mistõttu üritatakse leida lahendusi sadevee äravoolu hõlbustamiseks. Stroomi rannas avati selleks Lahepea settetiik, mis peaks muuhulgas tõstma Läänemere veekvaliteeti.
Lahepea settetiigi rajamine koos kraavide ja ühendustorudega läks maksma kolm miljonit eurot, millest üle poole kattis keskkonnainvesteeringute keskus. Tallinna Vee varahaldusdirektori Tarvi Thombergi sõnul aitab tiik nii tugevate vihmade korral sademevett mahutada kui ka merd puhtana hoida.
“Sademevesi liigub läbi tiigi merre ja see tiik on oluline selleks, et voolu kiirust maha võtta. Liiv või mingi muu sete, mis koos sademeveega linnast tuleb, settib siin ära ja merre liigub edasi juba puhas vesi,” lausus Thomberg.
Tallinna Tehnikaülikooli linna veesüsteemide professor Ivar Annus kinnitas, et tulevikus võib Eestit oodata rohkem üleujutusi.
“Aasta lõikes meil ilmtingimata sademete hulk ei ole suurenenud, aga kui sajab, siis sajab rohkem ehk siis vihmade intensiivsus on suurenenud,” sõnas Annus.
Annuse hinnangul ei piisa ühest suurest ehitisest, vaid tarvis läheb paljude lokaalsete projektidega terviklahendust, mis võimaldaks liigvee immutamist ja ümber suunamist ka kinnistute ning teeäärsete rohealade kaudu.
“Sarnaselt, nagu meil on näiteks maa-amet teinud üleujutuskaardid merelisele üleujutusele, oleme me tegelikult tehnikaülikoolis valmistamas linnadele ette ka sarnaseid kaarte sademevee üleujutuste jaoks, et vaadata linna tervikuna ja kaardistada ära need piirkonnad, kus siis tegelikult need riskid ilmneda võivad,” ütles Annus.
Tallinna Vee kanalisatsioonivarade arendusjuhi Marti Vaksmanni sõnul on ka Lahepea settetiik osa suuremast ülelinnalisest süsteemist, mida läheb vaja kliimamuutustega toimetulekuks.
“Kõik on näinud töid Hipodroomi ristmikul. Sinna rajatakse suured sademevee mahutid ristmiku alla ja piki Paldiski maanteed. Ja see sademevesi siis hakkab ühtlustatud kujul siia tiiki jõudma,” sõnas Vaksmann.
Settetiigi vesi on nii puhas, et sinna on juba tekkinud ka elu. Pärast tiigi kasutuselevõttu suve algul kolisid sisse pardid. Koostöös Tartu Ülikooli linnuteadlastega rajati nende jaoks ainulaadne trepp.
“Väikesed pardipojad ei oska veel lennata, et kui nad siia tiiki satuvad, siis on neil võimalik ohutult mööda seda treppi siit välja saada. Me oleme ka näinud, et nad kasutavad seda treppi, et tiiki uuesti tagasi tulla,” lausus Vaksmann.