„Põllumehi vaadates oli näha, et nad olid oma töö üle uhked. Silm säras. Nad olid uhked, et saavad Eesti inimestele toitu toota,“ meenutab Tang.
2020. aastal kolis ta Saaremaale ja alustas mahemunade tootmist. Esialgu oli plaan tagasihoidlik, tegelikkus aga kasvas kiiresti üle pea. Koroonakevadel saabus tema vast soetatud vanasse lauta koguni 1500 kana – algaja kanapidaja jaoks paras ports. Laut tuli valmis saada kahe kuuga ajal, kui Saaremaa oli muust Eestist eraldatud.
Tagantjärele võib öelda, et kanad olid alles algus.
Lisandväärtus tootmisele
„Tahtsin toota midagi, mille puhul saan ise hinda määrata ja müüa. Luua toormele lisandväärtust,“ selgitab Tang.
Seega on muna kõrvale kasvanud pagaritootmine koos kohvikuga ja majoneesid. Viimase suurimaks tunnustuseks tuli tänavu Eesti parima toiduaine konkursi rahva lemmiku tiitel Taneli majoneesile kurgiga. Rahvahääletusel kogus see 785 häält.
2025. aastal ulatus Tanel Tangu firma Tang OÜ käive 548 414 euroni. 2021. aastaga võrreldes on seda ligi neli korda rohkem. Põllumajandus annab ettevõtte müügitulust küll suurima osa, kuid pagaritootmine ja majoneesid on juba peaaegu sama olulised.
Ettevõtte kasv toob aga kaasa ühe üsna maise probleemi: keegi peab arvudel silma peal hoidma. Suur ettevõte võiks palgata finantsjuhi, väikeettevõttel pole selleks aga alati võimalust. Seetõttu on Tang appi võtnud tehisintellekti, millele ta on sisuliselt finantsjuhi rolli andnud. AI aitab tal ettevõtte tulemusi analüüsida ja rahalisi otsuseid teha ning Tangu sõnul on see aidanud tänavu ettevõtte tulemusi märgatavalt parandada. Tehnoloogia ei ole tema jaoks seega ainult digikanade või uute ideede mängumaa – see aitab ka päriselt igapäevast äri juhtida.
AI aitab ettevõtte tulemusi analüüsida ja rahalisi otsuseid teha.
Tangu ettevõtlusstiil on seejuures kõike muud kui klassikaline. Kui turundaja soovitab toodet näidata klantsilt ja ideaalses valguses, siis Tanel võib sotsiaalmeedias üles panna hoopis uduseid mobiilipilte, kanala koristamise või mõne keerulisema hetke.
Just niimoodi on tema tegemistest saanud omaette lugu. Tangu elu ja ettevõtte käekäiku on kolme hooaja jooksul jälginud ka ETV sari „Tanel ja kanad“.
„Ma tahan näidata, kui raske põllumajanduses tegelikult on. Sa võid enda poolt teha 150%, aga tulemus oleneb ikkagi väga paljust muust – ilmast, haigustest ja sellest, millised reeglid parasjagu kehtivad.“
Mõnikord tähendab ettevõtlus ka ideid, mida esmapilgul põllumajandusega kokku ei viiks. Kui munade vähenenud tootlikkus viis Tangu ettevõtte rahalisse ummikusse, otsustas ta proovida midagi täiesti uut: müüa digitaalseid kanu. 650 digikana abil kaasas ta 65 000 eurot, mille toel sai ettevõte edasi tegutseda ja uusi tegevusi arendada. See, et digikanade projekt Tangust endast olenemata põhja läks, häirib teda väga ja ta üritab siiani olukorrale lahendust leida.
Hingelt loomasõber
Ka päris kanadele otsib Tang võimalikult head kodu. Kui munemisiga läbi saab, ei taha ta neid lihtsalt tootmisest välja saata ja Leedus loomatoiduks teha lasta, vaid otsib neile uut kodu. Sotsiaalmeedia kaudu on niimoodi leidnud uue elu juba tuhanded kanad.
Tangu jaoks pole põllumajandus seega ainult munatootmine, vaid võimalus luua töökohti, arendada kohalikku ettevõtlust ja panna üks väike Saaremaa koht elama.
Ja ilmselt ongi see tema puhul kõige kindlam: kui üks idee on teoks saanud, on järgmine juba töös. Tanel Tang ütleb ka ise: ma ei ole klassikaline põllumajandustootja, vaid hoopis maaelu arendaja.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare